Lihtsaim viis kaitsta Windowsiga arvutit lunavara rünnaku eest

#lunavara #Microsoft Windows
2 min lugemine

Meie arvuteid võib lisaks viirustele rünnata ka erinevat sorti pahavara. Lisaks laialt levinud nuhkvarale on viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud lunavara (ransomware) sokutamine võõrastesse arvutitesse.

 

Lunavara ülesanne on lihtne – see muudab arvutis erinevad olulised failikaustad nagu näiteks dokumendid, pildid, videod vms kasutajatele kättesaamatuks ehk keerab need nö lukku. Ligipääsu failidele saab nende omanik alles peale kokkuleppelise koguse lunaraha maksmist. Väga inetu ja ebamugav variant, mis võib osutuda küllaltki kulukaks. Õnneks on selle vältimiseks olemas ülimalt lihtne ja täiesti tasuta variant, mis on tegelikult Windows 10 ja 11 operatsioonisüsteemiga arvutites juba olemas, lihtsalt Microsoft on miskipärast otsustanud seda ise vaikimisi mitte sisse lülitada.

Windowsi lunavaravastase kaitse sisselülitamiseks kirjuta oma Windowsi desktopi otsinguribale sõna ‘ransomware’ ning vajuta enter-klahvi. Avanenud aknas on alajaotus Controlled folder access, mis vaikesättena on väljalülitatud ehk ‘off’. Sinu ülesanne on selle ‘lülitil’ klikkida nii, et see oleks sisselülitatud ehk siis ‘on’. Peale seda võib arvuti veel küsida, kas sa lubad antud rakendusel teha muutuseid sinu seadmes. Sellele vastad sa muidugi jaatavalt ning ongi sinu arvuti lunavara vastu kaitstud. Lisaks vaikesättena kaitstud kaustadele võid sa lisada veel ka endatehtud kaustu. Seda saad sa teha klikkides lunavarakaitse nupu all asuval lingil ‘Protected folders’ ja avanenud aknas valides käskluse ‘+Add a protected folder’. Lisatavate kaustade arv ei ole piiratud.

Oma arvuti lunavara vastu kaitsmine on üsna oluline, mistõttu on soovitav see kaitse sisselülitada esimesel võimalusel. Õnnetus ei hüüa tulles ning on üsna nutune maksta kurikaeltele selle eest, et pääseda taas ligi oma töödele või mälestustele.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."