Pildista või filmi oma seadet… enne mahamüümist

#taaskasutatud nutiseadmed
2 min lugemine

Teise ringi telefoni või tahvli soetamine polegi nii paha mõte, kui see esimesel pilgul tunduda võib. Nii võib saada täiesti töökõlbuliku ja esindusliku nutiseadme märgatavalt soodsamalt, kui poest.

 

Lisaks on tehnoloogia selline kasutamine ka märksa keskkonnasõbralikum, kui iga kord täiesti uue seadme soetamine. Ometi on sellise seadme soetamine seotud ka teatava riskiga nii müüja kui ostja jaoks. 

Olemasoleva seadme asemel õhu või suvalise rämpsu müümine on sulaselge kelmus, ehk siis kriminaalkuritegu, mida tuleb paraku ikka ja jälle ette ka kõige soliidsemates müügiportaalides. Paraku pole põrmugi erandlikud ka olukorrad, kus ostja üritab valepretensioone esitades esialgset müügihinda enda jaoks märgatavalt soodsamaks saada.  

Kuidas hakkama saada ostjaga, kes väidab, et telefon, tahvelarvuti või tegelikult mistahes muu ese polnud tema kätte jõudes sellises korras või välimusega nagu sina seda müügikuulutuses kirjutasid? Nii võib põhimõtteliselt iga postitatud eseme ostja väita, et näiteks sinu müüdud telefonil olid kriimulised nii ekraan kui korpus, ning nõuda selle arvelt märkimisväärse ostuhinna osa tagastamist. Ähvardades vastasel korral erinevate sanktsioonidega.  

Sellised kelmid jäävad relvituks, kui sa oled oma müüdavat kaupa enne selle ostja poole läkitamist üles pildistanud või isegi filminud. Soovitavalt eri külgedest ja nurkade alt, et halastamatu kaamerasilma ees mitte midagi varjatuks ei jääks. Oma tagala kindlustamiseks võid filmida isegi postitamisprotsessi, et juba eelnevalt seda ostjaga jagada.

Fotod või videod eseme pakkimisest ja saatmishetkest võtavad kurikaeltelt igasuguse tahtmise sinuga protsessima hakata, sest silmnähtavate tõendite vastu pole neil omalt poolt midagi vastu panna. Oluline on, et pildimaterjal oleks võimalikult väikese ajavahega enne saatmist, sest kui tegu on müügipiltide vms-ga, siis võivad need olla ka mitmeid kuid vanad ning selle ajaga võib juhtuda nii mõndagi. 

 

Pilt: Selwyn van Haaren, Unsplash 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."