Neli asja, millega reisid mugavamalt

#reisimine
4 min lugemine

Jagame mõnda lihtsat soovitust reisimise osas, mis ei pruugi esimese hooga meelde tulla, kuid millel on potentsiaali muuta reisimise palju mugavamaks, olgu tegu töö- või puhkusereisiga. 

 

Reisikott kaablitele

Olgem ausad, reisimisega kaasneb stress, mis algab juba pakkides. Ilmselt vähesed reisivad tänapäeval ilma elektrooniliste seadmeteta. Telefon, arvuti, e-luger, tahvelarvuti. Lisaks akupangad, taskulamp, hiir, kõrvaklapid – kõik need vajavad laadimiseks või ühendamiseks kaableid. Olulisemate seadmete puhul on mõistlik kaasa pakkida ka tagavarakaabel. Kokku tuleb korralik ports juhtmeid, mis tuleb kuidagi ära pakkida. Veel on vaja hea koht leida välisele kõvakettale, mälukaartidele, reisiadapterile jm. 

Koti all ma ei mõtle kilekotti. Olen ise selle vea teinud, et võtnud kaasa hunniku kaableid kilekotis. Võin kinnitada, et need lähevad juba enne lennujaama jõudmist omavahel lootusetult puntrasse. Kogu ülejäänud reisi jooksul, kui tekib vajadus midagi laadida, tuleb kõigepealt lahti harutada juhtmepundar.

Nii nagu hügieeni- ja meigitarbed, saab kaablid paigutada eraldi pisikest kohvrit meenutavasse lukuga pauna, mida avades leiab vajamineva. Võrguga sahtlid, kummiga kinnitused ja muud nutikad lahendused aitavad vajaliku kraami leida palju lihtsamalt. Kasu on juba pakkimisel, kui saab ülevaate, mis on juba pakitud ja mis veel puudu. Ning miks mitte hoida paari olulisemat varukaablit kotis koguaeg. Juhul kui midagi jääbki maha, ei tekita see üleliigset stressi. Selline kott on ka heaks kaitseks väiksemale elektroonikale, näiteks taskuruuterile.

Taskuruuter 

Väike taskuruuter ehk wifi-ruuter võib tunduda liigne, kuid on palju riike, kus näiteks hotellis või kohvikus pakutav internet pole kaugeltki nii stabiilne ja kiire, kui me Eestis oleme harjunud. Samuti   pole lennujaamades pakutav wifi alati kõige kindlam. Selle kasutamise aeg võib olla piiratud, eeldada tüütut sisselogimist, väga aeglast kiirust ja muid ebamugavusi.

Taskuruuteri suur eelis on see, et võrku tuleb ühendada ainult üks seade: seesama umbes telefonimõõtu ruuter. Kõik teised seadmed saavad internetti ruuteri kaudu, mis tähendab, et pole vaja eraldi ühendamist kõigile seadmetele.

Niisiis on taskuruuter ideaalne reisikaaslane olukordades, kui õhus ei levi kvaliteetne tasuta wifi või on vaja võrguühendust rohkem kui ühele seadmele. Kuigi telefonides on võimalus jagada mobiilset internetti, siis see kipub näiteks videokõnede puhul telefoni kuumaks ajama ja lühendab aku eluiga. Taskuruuteri aku kestab ka ühe laadimisega palju kauem.

Väike akupank 

Milleks väike, kui suur akupank on juba olemas? Jah, suurel akupangal on rohkem mahtu, mis reisil kindlasti ära kulub, aga siiski tasub kaaluda juurde ka pisemat, mida on mugav kasutada. Kujuta ette ennast lennujaamas kiirustamas ühest terminalist teise, otsimas viimase piiri peal akuga telefonist infot õige värava kohta. Või istumas lennukis aknapoolsel istmel, kui tekib vajadus akupanga järele, aga kott on kuskil peakohal. Just sellistes olukordades on väga mugav väike akupank. Mõnda neist saab ühendada kaablivabalt otse telefoni USB-C laadimispesasse. Akupank võiks olla piisavalt pisike, et mahuks taskusse, olles vajadusel alati käeulatuses.

Kadunud asjade jälitajad

Küllaltki uued vidinad, mis on osutunud kasulikuks abimeheks reisidel, on erinevad lokaliseerijad. Airtag’id, SmartTag’id – küllap oled neist juba kuulnud. Sellise väikese võtmehoidja moodi asjakese võib kinnitada näiteks kohvrisse. Kui kohver peaks kaduma minema, siis saab järgi vaadata, kus see asub. Või lihtsalt reisida meelerahus, teades, et kohver on ikka teel õigesse sihtkohta, sinuga samas bussis või lennukis. 

Vaata üle oma mobiilipakett 

Pakkimise tuhinas võib meelest minna mobiilipaketi kontrollimine – kas välisriigis kasutamiseks on ikka piisavalt andmemahtu? Euroopa Liidus kasutamiseks on erinevad mobiilipaketid ning need sisaldavad erinevat andmesidemahtu. Kehtivat paketti saad kontrollida ja muuta, logides Telia iseteeninduse keskkonda või võttes vajadusel ühendust klienditoega. 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.