Kuhu kodus ruuter paigutada?

#internet #ruuter #WiFi
3 min lugemine

Valimiste ja muude ühiskondlike mullistuste käigus kerkib ikka ja jälle üles idee või isegi lubadus kuulutada ligipääs internetile üheks inimõiguseks. Idee ise on ju igati tervitatav, kuid võib mõjuda utoopilisena olukorras, kui isegi tasuline internet ehk WiFi ei jõua korteri või maja igasse nurka.

 

Nõrga WiFi eest pole kaitstud keegi, elagu ta siis suurejoonelises eramus või tagasihoidlikus linnakorteris. Kuigi põhjuseid võib siin olla mitmeid, siis üheks võimaluseks parandada WiFi leviala oma kodus on ruuteri õige paigutus. Seda enam, et korralik ajakohane ruuter peaks normaalse WiFi-ga suutma katta nii keskmise eramu kui ka korteri. Kui aga kodus on juba aastatevanune ruuter, siis esimese hea nipina võiks mõelda selle väljavahetamisele uuema ja suutlikuma vastu.

Teatava ajaloolise lõivuna paigutatakse ruuter traditsiooniliselt kuhugi esikusse, välisukse lähedusse nagu vanal ajal lauatelefone. See aga ei pea põrmugi nii olema.

 

Vali keskne asukoht

 

Leia oma ruuterile koht keset oma korterit või maja, millest kõik elamise ääred ja nurgatagused oleksid võrdsel kaugusel. See võib paigaldamisel nõuda küll lisaaega ja -kaablit, kuid need kulutused tasuvad ennast aja jooksul enam kui küllaga ära. Tegelikult muidugi ei tasu ruuterit paigutada oma kinnisvara n-ö geograafilisse keskmesse, vaid kindlasti arvesta enda ja ka teiste koduste interneti kasutuspiirkonnaga. Kui näiteks on meeldiv harjumus suvel läptopiga terrassil või õuemurul aega veeta, siis võiks seda ka ruuterit paigutades arvesse võtta.

 

Tõsta ruuterit

 

Ruuter saadab signaali ka ülevalt alla, mistõttu hoida seda põrandal või kuskil kapi taga on sulaselge raiskamine. Parima levi tarvis  tõsta ruuter võimalikult kõrgele. Parim koht võib olla kõrgel raamaturiiulil või siis spetsiaalse kinnitusega seinal. Ning nagu öeldud – nii kõrgel, kui võimalik.

 

Väldi elektroonikat

 

Asjad, mida tuleks ruuteri läheduses kindlasti vältida, on igasugused elektroonikaseadmed ja suured metallist esemed, mis kõik WiFi levile tõkestavalt mõjuvad. Eriti kõvasti on vastunäidustatud mikrolaineahjud, mille 2,4 GHz lainepikkus kattub WiFi standardse lainepikkusega.

 

Antennid on olulised

 

Kui kodune ruuter on varustatud antennidega, siis on oluline jälgida, et need antennid ei osutaks ühes suunas, vaid ikka erinevates, et katta võimalikult laialdast pinda.

 

Testi netikiirust

 

Kui ruuter on paigas, siis tasub erinevate rakenduste (nt Network Radar iOS-i jaoks) abil testida neti reaalset kiirust oma elamispinna erinevates punktides. Sealjuures ei tasu haput nägu teha, kui kiirused ei vasta sellele, mille eest te oma internetipakkujale maksate, sest need kiirused on toodud n-ö ideaaltingimusi silmas pidades. Kuna inimeste elamistingimused (nt kasvõi siseseinte materjal, paksus jms) erinevad kapitaalselt, siis kõigil ei õnnestu kohe kindlasti võrdset kiirust saavutada. Testides kodust WiFi-t, võite aga proovida ruuteri asukohta muuta, et saavutada just vajalikes kohtades optimaalne kiirus.

 

Paigalda pärast testimist

 

Ära hakka oma ruuterit kapitaalselt seinale või mujale kinnitama enne, kui oled testinud netikiirust oma majapidamise erinevates vajalikes nurkades. Alles siis, kui oled leidnud ruuteri jaoks parima koha, on aeg hakata kruvisid seina keerama. Kui selleks ajaks on internetipakkuja ruuteripaigaldaja lahkunud ja lõpliku paigaldusega hakkad tegelema ise, siis on soovitav jätta ruuter esialgu mõni meeter pikema kaabli otsa, et mitte hiljem uuesti spetsialisti tülitada. Lühemaks on kaablit alati lihtsam teha kui pikemaks.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."