Keskmine kasutaja üldiselt ei mõtle selle peale, et tema internetiühenduse kiirus võiks sõltuda sellest kaablist, millega arvuti on võrguga ühendatud.  

 

Ehkki valdav osa meie kodustest internetti kasutavatest seadmetest on internetiga ühendatud võrguvabalt, on siiski vägagi arvestatav hulk koduarvuteid, mis endiselt võrgukaablit kasutavad. 

Reaalsuses aga võib vana võrgukaabel interneti kiirust tema seadmes kõvasti piirata. Seepärast tasub hoolitseda selle eest, et ka võrgukaabel oleks asjakohane ning ei muutuks n-ö internetiühenduse pudelikaelaks. Eriti oluline on see siis, kui on tellitud suurema kiirusega (500Mbit/s, 1Gbit/s jms) internetipakett. 

 

Kõigepealt kiirus  

Esmalt tasub meenutada, millise kiirusega internetipakett sai üldse tellitud. Seejärel aga mõõta seadmega ühendatud interneti kiirust. Üks parimaid lahendusi kiiruse mõõtmiseks on Ookla Speedtest.net.

Kui netikiiruse mõõtmine näitab, et see on oluliselt väiksem sellest kiirusest, mille eest makstakse, siis on aeg üle vaadata ruuteri ja arvutivaheline võrgukaabel. Kaabli liik on enamasti kenasti kaablile trükitud, tuleb see õige lihtsalt üles leida.  

 

Milline kaabel on siis õige?  

Võrgukaabli liiki on lihtne määrata kaablil oleva markeeringu järgi, mille alguses on alati lühend Cat(category-kategooria), millele omakorda järgneb number. Kui see number on 5 või väiksem, siis on see kõlbmatu kaasaegse interneti kiiruse jaoks. See tähendab, et meie valikus on kaablid Cat5e kuni Cat8.

Kuigi paljusid ilmselt ahvatleks soetada endale kõige uuem st Cat8 kaabel, siis oleks reaalsuses see enamuse kodutarbijate jaoks  lihtsalt tarbetult kallis ning selle poolt pakutav kiirus – 40Gbit/s – oleks kodutarbijale nii ehk teisiti üsna ulmeline. Aeglasema, alla 1Gbit/s ühenduse puhul on kõige mõistlikum valida Cat5e kaabel.

1Gbit/s ja kiirema interneti jaoks oleks aga soovitav valida juba Cat6 või Cat6a kaabel, mis toetavad kiirust kuni 10Gbit/s.  

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."