5 soovitust IT-juhile konteinerlahenduste kasutamiseks

#Konteinerlahendused
3 min lugemine

Konteinerlahendused on viimastel aastatel muutunud IT-sektoris populaarseks tehnoloogiaks, mis muudab rakenduste ehitamise kiiremaks ning parandab nende tõhusust ja töökindlust. Telia Eesti IKT teenuste juht Alar Kurvits ja kliendi rakenduste halduse osakonna juht Marek Mäemurd annavad viis soovitust, mida IT-juht peaks enne konteinerlahenduste kasutamist arvesse võtma. 

 

Konteinerid on tarkvarapaketid, mis aitavad arendajatel ning IT-meeskondadel kiiremini rakendusi ehitada, katsetada ja käitada, ilma et oleks vaja palju aega kulutada süsteemi ühilduvusprobleemide lahendamisele. Rakendus pakitakse Docker arvutiprogrammi abil konteineriks, mida saab käivitada erinevatel konteinerplatvormidel nii lokaalses arvutis, andmekeskuses või näiteks avalikus pilves. See muudab kogu süsteemi väga paindlikuks. Konteinereid on organisatsiooni siseselt arendus-, testimise- ja tootmismeeskondade vahel lihtsam jagada. 

Selline tarkvarapakett koosneb ainult rakenduse koodist ning selle eeldustest. Erinevalt virtualiseerimisest võtavad konteinerid üldjuhul väga vähe ruumi ning käivituvad pea koheselt. Neid on kerge ümber tõsta ja paigaldada, kuna konteinerid kasutavad põhimasina operatsioonisüsteemi komponente. Kõik see aitab organisatsioonil kokku hoida aega, ressursse ja raha. 

IT-juhil tuleks aga enne konteinerlahenduste rakendamist arvestada järgmiste oluliste teguritega: 

  1. Rakenduste sobivus konteinerlahendustega. IT-juht peaks enne hindama, kas ettevõtte rakendused on konteinerlahenduste jaoks üldse sobivad. See on nende rakendamisel üks enamlevinumaid takistusi. Võib selguda, et rakendused on konteinerisse panemiseks liiga keerulised. Samuti tuleks analüüsida, kas konteinerlahendused klapivad kokku organisatsiooni IT-infrastruktuuriga. 
  2. Turvalisus. Konteinerlahenduste kasutusele võtmine tähendab uusi turvaprobleeme, mis võivad olla seotud küberkuritegevuse või muude ohtudega. IT-juht peaks hindama konteinerlahenduste turvalisust ja pakkuma välja erinevad meetmed turvalisuse tagamiseks ning küberohtude elimineerimiseks. 
  3. Koolitus ja üleminek. Enne konteinerlahenduste rakendamist, tuleks veenduda, et organisatsiooni IT-personal oskab seda kasutada ja omab vastavaid teadmisi. Samuti peab arvestama sellega, et üleminek traditsioonilistest rakenduste käitamise meetoditest konteinerpõhistele meetoditele võib-olla keeruline ja aeganõudev. Lisaks tuleb konteinerite käitamiseks valida sobiv platvorm. 
  4. Jõudlus ja skaleeritavus. Konteinerlahenduste kasutamine võib mõjutada rakenduste jõudlust ja võimekust. IT-juht peab eelnevalt hindama, kas konteinerlahendused suudavad vastata ettevõtte kasvavatele vajadustele ja tagada nõuetekohase jõudluse. Samas on spetsiaalselt konteinerlahenduste jaoks arendatud rakendused koormuse kasvades lihtsamini skaleeritavad. 
  5. Tugi ja hooldus. Konteinerlahendused nõuavad regulaarset hooldust ja tuge. Konteineri operatsioonisüsteemi tuleb pidevalt uuendada. Seega peab IT-juht tagama konteinerlahenduste haldamiseks vajalikud ressursid ja leidma organisatsioonile tugiteenuse pakkuja, kes saab tulla vajadusel appi. 

IT-meeskondadel tasub konteinerlahenduste kasutusele võtmist tõsiselt kaaluda. Kui organisatsioon vajab nende rakendamisel abi, siis leidke selleks vajalike kogemuste ja oskustega partner. 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.