Ettevõtlus
3 min lugemine
Eesti asub juba mõnda aega sisuliselt küberrünnakute eesliinil ning peab intensiivset kuid paljudele inimestele siiski nähtamatut võitlust küberruumis, kirjutab Telia Eesti juhatuse esimees Holger Haljand.
Eesti on nii oma geograafilise asukoha, NATO liikmelisuse kui demokraatliku maailmavaate tõttu pidevalt erinevate küberrünnakute sihtmärgiks.
Seejuures ei tee kübervaenlane vahet, kas sihikule võetakse riigiasutused, eraettevõtted või hoopis üksikisikud – eesmärk on tekitada võimalikult palju rahalist kahju, halvata (elutähtsate) teenuste kasutamist ning tekitada hirmu ja segadust.
Kui heita pilk numbritele, mis peegeldavad igapäevaselt internetis toimuvat läbi erinevate rünnakute, õngitsuskirjade ja pahavara, siis midagi väga ilusat meile sealt vastu ei vaata. Ainuüksi ühe nädalaga blokeerivad Telia turvafiltrid üle 500 000 pahavara või andmete õngitsemisega seotud veebilehe külastust. Lisaks on peale täiemahulise sõja algust Ukrainas oluliselt hoogustunud Eesti suunalised teenustõkestusrünnakud (DDoS).
Õnneks pole me eelpool mainitud võitlustes üksi. Tallinnas toimus läinud nädalal NATO Küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav küberkaitseõppus Locked Shields, kus mängiti läbi erinevaid küberrünnakute stsenaariume. Õppusel osales pea 4000 eksperti enam kui 40 riigist, mis teeb sellest maailma suurima reaalajas toimuva küberkaitseõppuse.
Locked Shields 2024
On ääretult positiivne, et Eesti on sedavõrd mastaapse ja olulise õppuse keskmes, kuna kübervaenlane ei puhka kunagi ning püüab leida pidevalt meie süsteemides haavatavusi. Seetõttu ongi on ülioluline, et riik ja erasektor küberohtude vastu võitlemiseks pidevalt koostööd teevad.
Meil on olnud arutelusid ka Ukraina telekomidega, kes on jaganud infot, milliste ohtude ja väljakutsetega tuleb neil igapäevaselt kokku puutuda. Seetõttu oleme saanud väärtuslikku infot selle kohta, kuidas on nende vastu suunatud küberrünnakud üles ehitatud ning milliseid teenused ja süsteemid kurjategijate poolt tavaliselt sihikule võetakse. See annab ka meile parema arusaamise, millised on kõige kriitilisema tähtsusega asjad, milleks peame ka ise valmis olema.
Küberohud on tulnud, et jääda. Peame seetõttu pidevalt investeerima oma küberkaitsevõimesse, arendama välja tipptasemel tehnoloogiaid ning tugevdama rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega. Samuti on oluline suurendada kõigi vanusegruppide teadlikkust küberohtudest ja õpetada inimestele digitaalseid oskusi. Vaid nii saame liikuda turvalisema digiühiskonna suunas.
