Ettevõtlus
3 min lugemine
Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud.
Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.
Kui jaanuaris blokeerisid Telia turbesüsteemid üle 2 miljoni petukõnekatse ja veebruaris ligemale 2,3 miljonit, siis märtsis langes see number umbes 860 000-ni. Aprillis oli aga langus veelgi märgatavam ning ettevõtte süsteemid tuvastasid 223 000 petukõne katset. Nii on petukõnekatsete hulk langenud võrreldes näiteks veebruariga ligi 10 korda.
Samal ajal on välismaalt Eestisse tehtavate tava- ehk nn lubatud kõnede maht jäänud varasemate kuudega sarnasele tasemele. Seega tähendab petukõnede varasemast väiksem blokeerimiste hulk, et petukõnesid jõuab Telia klientideni ka reaalsuses vähem.
Telia poolt tuvastatud ja blokeeritud petukõnekatsed viimase 6 kuu jooksul
November 2025 2 043 000
Detsember 2025 1 347 000
Jaanuar 2026 2 150 000
Veebruar 2026 2 290 000
Märts 2026 858 000
Aprill 2026 223 000
Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neerot sõnul tegelevad petukõnede tegijad võrgu skaneerimisega, millega sisuliselt kammitakse läbi Eestis kehtivate ja töötavate telefoninumbrite vahemikke.
„Meie poolt märtsis kasutusele võetud muudatus seisneb selles, et kui varem said mittekehtivatele numbritele tehtud kõned vastuseks vaid veakoodi, siis alates märtsi keskpaigast saavad selliste kõnede tegijad vastuseks teate stiilis: „number pole kasutusel“. Selline lähenemine petuskeemide korraldajatele loomulikult ei meeldi, sest aeglustab robotkõnede tegemist ning iga selliselt vastatud kõnega võtame aega järgmise kõnekatse tegemiselt,“ märkis Neerot.
Petukõnede probleem pole Telia ühendusteenuste osakonna juhataja sõnul aga endiselt kuhugi kadunud. Kuigi kohalikud sideoperaatorid blokeerivad igas kuus suure hulga petukõnesid, kasutavad kelmid jätkuvalt aina uusi lähenemisi ning kõiki petukõnesid pole võimalik tõkestada. Seetõttu tasub olla inimestel jätkuvalt valvas ning mitte teha sissetuleva kõne ajal PIN-koodidega autentimisi ja allkirjastamisi, millega antakse petturite ligipääs erinevatele veebiteenustele (sh oma pangakontole).
Jätkuvalt moodustavad Eestisse saabuvatest petukõnedest suurima osa just võltsitud numbriga ehk spoofitud kõned. Tegu on kõnedega, kus tehnoloogia abil muudetakse helistaja numbrit ning jäetakse kõne vastuvõtjale mulje, nagu oleks helistajaks mõni Eesti telefoninumber. Nii üritavad petturid vähendada inimeste valvsust, kuna kõne saaja ei oska isegi kahtlustada, et talle helistatakse tegelikult tundmatult välismaiselt numbrilt ning et helistaja kavatsused pole just kõige paremad.
2025. aastal tuvastasid ja blokeerisid Telia turbesüsteemid ligemale 24 miljonit välismaalt Eestisse suunatud petukõne katset.
