Värskes Digitunnis toome välja enamlevinud rünnakite tüübid, pihta saanud sektorid ning millistest riikidest on rünnakud pärit.
Eesti suurima internetiühenduste pakkuja Telia II kvartali Turvaneti raportist selgub, et ettevõtted puutuvad igakuiselt kokku sadade miljonite küberohtudega.
Eesti on nii oma geograafilise asukoha, NATO liikmelisuse kui demokraatliku maailmavaate tõttu pidevalt erinevate küberrünnakute sihtmärgiks.
Telia turbevaldkonna juht Aigar Käis toob välja, et küberrünnakud ja -ohud liiguvad järjest enam internetist füüsilisse maailma, ohustades inimeste privaatsust ja vara ning ettevõtete tööd ja avalike teenuste toimimist.
Küberrünnakute hulk järjest kasvab ning üha rohkem on neid ettevõtteid, kes on reaalsete ohtudega silmitsi seisnud.
Kaugtöö ja pilvelahendustega seotud küberrünnakute arv kasvas aastaga kuus korda, lunavara rünnakud pea kahekordistusid ning e-posti teel toimunud õngitsusrünnakute arv kasvas kriisieelsega võrreldes hinnaguliselt 3,5 korda.
Valdav osa tõrjutud ohtudest on seotud õngitsus-, pahavara- või spämmi kahtlusega veebilehtedega. Välised ründed ettevõtete ühenduse suunal moodustavad ca 20% kogu tõkestatud küberohtude mahust.
Erinevate raportite ja kokkuvõtete kohaselt registreeriti tänavu esimesel poolaastal pea sama palju küberrünnakuid kui terve 2019. aasta jooksul kokku.
Inimeste kodukontorisse tööle asumisega tegid paljud ettevõtted üle maailma oma sisemised infosüsteemid töötajatele kättesaadavaks üle kaugtöölaua serverite.