Ettevõtlus
3 min lugemine
Ettevõtete IT pärandvara ehk legacy vajab vananedes üha rohkem tähelepanu, kuid hästi hoituna on see väärtuslik vara, mida ei ole alati otstarbekas vahetada uute IT-süsteemide ja tarkvara vastu. Pärandvara on kasulik seni, kuni see ei muutu äri arendamisel takistuseks, kirjutab Telia Eesti suurklientide müügiosakonna juht Margus Danil.
Ettevõtete serverites ja serveriruumides leidub ohtralt varasematest aegadest pärit riistvara lahendusi ja tarkvarajuppe, millest on saanud organisatsiooni pärandvara ehk legacy. Selleks, et oma pärandvara juhtida, töös hoida, hallata või näiteks ühelt platvormilt teisele edasi kanda, tuleb omada neist ülevaadet ning hoolitseda legacy toimimise eest.
Enamasti ei ole legacy midagi sellist, mida ettevõte peaks häbenema. Teatud olukordades võiksime olla isegi uhked, et need vanad rauakolakad või tarkvarajupid veel meie serveriruumides töötavad. Igat toimivat asja ei ole vaja teatud aja takka uuemaga asendada. Me ei vaheta ju iga paari aasta takka oma kodu moodsama elamise vastu? Samamoodi tasub kauem töös hoida hästi tehtud IT-lahendust või tarkvara. Heaks näiteks on meie ID-kaart, mis on infotehnoloogia mõistes legacy, kuid toimib endiselt väga hästi.
Legacy väärib säilitamist seni, kuni see ei häiri ettevõtte äri toimimist. Probleemid tekivad sellega siis, kui vana süsteem või tarkvarakood ei ole võimeline tegema koostööd uute ja moodsate tehnoloogiatega, mis on vajalikud ettevõtte äri moderniseerimiseks.
IT-süsteemid muutuvad üha kiiremini pärandvaraks
Tehnoloogia tormiline areng muudab ettevõtete IT-süsteemid iga aastaga üha kiiremini pärandvaraks. Kui veel hiljuti arvestati, et uus IT-infosüsteem kestab ajakohasena 5 aastat ja rohkemgi, siis praegu saab sellest juba mõne aastaga legacy. Teiseneb ka legacy definitsioon, sest tarkvara arhitektuuris muutuvad aina väiksemad tükid pärandvaraks. Seega peame IT-süsteemide uuendamisel endalt küsima, kas need tehtavad muudatused on ka 5 aasta perspektiivis olulised ja milline saab olema sellisel juhul legacy osakaal.
Viimase 10-15 aastaga on oluliselt muutunud meie terviklik vaade IT-infrastruktuurile. Termin full stack on saanu tänapäeval palju laiema tähenduse. Kui eelmisel kümnendil mõeldi selle all erinevaid infrastruktuuri kihte, alates riistvarast kuni tarkvarani, siis praegu on full stack kandunud tarkvara arendusmaailma.
Infrastruktuuri haldamiseks on vaja rohkem spetsialiste
Varasemalt suutis kogenud IT-spetsialist kogu ettevõtte IT-infrastruktuuri ühe tervikuna hallata. Ta teadis täpselt, kuidas seal töötavad server, võrk, operatsioonisüsteem ja tarkvara. Tänapäeval on infrastruktuur kujunenud sedavõrd keeruliseks, et üha vähem on neid inimesi, kes suudaks sellest omada tervikvaadet ning ka oskusi sellega toimetulemiseks. Nüüd haldavad süsteemi igat osist eraldi spetsialistid.
Seetõttu ei ole tavalisel äriettevõttel enam põhjust omada isiklikku serverit, palju otstarbekam on serveriteenust sisse osta. Serverisüsteemide töös hoidmiseks on erinevate spetsialistide pidamine väga kallis ning neid on ka raske leida. Samuti pole siis vaja tegeleda enam serverite pärandvaraga seotud küsimustega.
