IT blogi
5 min lugemine
Pettused muutuvad järjest raskemini tuvastatavaks, mistõttu tuleb kasutusele võtta tehnoloogiad, mis blokeerivad ka need ohud, mida ka kõige teadlikum internetikasutaja märgata ei oska. Turvalisus on Telia ärikliendi kontoriinterneti lahutamatu osa, mis tagab, et ettevõtte süsteemid ja andmed on kaitstud enamlevinud ohtude vastu ka siis, kui inimene ise ei oska ohtu näha.
Küberkuritegevuse vastu võitlemine on muutunud ettevõtete jaoks igapäevaseks tegevuseks. Kuna nii rünnakud kui ka kaitsmine on järjest rohkem automatiseeritud, on ka tuvastuste arv muutunud utoopiliseks. 2025. aastal blokeeris Telia turvanet äriklientide kaitsmiseks üle 1,2 miljardi ohusündmuse. See tähendab igapäevaselt miljoneid rünnakukatseid, kus püütakse leida internetti avatud turvanõrkusi, suunata kasutajaid pahatahtlikele või õngitsuslehtedele ning tuvastatakse ka juhtumeid, kus ettevõtte võrgus olev nakatunud seade võtab ühendust ründajate kontrollserveriga.
Küberrünnaku ohvriks võivad sattuda kõik ettevõtted
Samal ajal näitab Telia ja Kantar Emori koostöös tehtud uuring, et ligi 44% Eesti ettevõtetest hindab oma küberturvalisuse taset endiselt madalaks. Telia kogemus näitab, et küberturvalisusele hakatakse paljudel juhtudel mõtlema alles siis, kui intsident on juba toimunud, sest usutakse, et nemad küberkurjategijate huviorbiiti ei kuulu. See arusaam on vale, tõdeb Telia küberturbe lahenduste arhitekt Matis Palm.
“Üha enam kasutavad küberkurjategijad tehisintellektipõhiseid tööriistu, mis skaneerivad massiliselt avalikke IP-aadresse ja andmebaase, otsides paikamata turvanõrkusi, andmeid ettevõtete kohta, lekkinud kasutajakontosid ja identiteete. See tähendab, et ka väike ettevõte, kes arvab, et temast keegi ei huvitu, võib sattuda automaatrünnaku sihtmärgiks pelgalt seetõttu, et tema seadmed on internetis nähtavad või töötajate kasutajakontod on lekkinud mõnes infosüsteemi kompromiteerimise tagajärjel toimunud andmelekkes,” selgitas Palm.
Tõhus infoturbe arhitektuur on mitmetasandiline ja käsitleb endas mitte ainult tehnilisi kaitsed, vaid ka protsesse ja inimeste harimist ja teavitamist. Alustada tasub kõige lihtsamast – kontori internetiühendusest, mida kasutavad kõik seadmed ja mille kaudu võib ründe korral tekkida ettevõttele suur kahju. Telia kontoriinterneti puhul on turvalisus sisse ehitatud, mitte lisateenus.
Oht blokeeritakse enne töötaja seadmesse jõudmist
“Turvaneti turvafilter töötab Telia magistraal-ja jaotusvõrgutasandil, mis tähendab, et ohtlik liiklus blokeeritakse juba enne, kui see üldse jõuab kontori seadmetesse,” räägib Palm.
Kuna paljude küberintsidentide põhjuseks on inimeste vähene teadlikkus, siis Telia pakutav turvaline kontoriinternet ei lase töötajal langeda näiteks populaarsete õngitsus- ja pahavararünnakute lõksu.
Kui töö iseloomust tulenevalt on palju liikumist ka kontorist väljaspool, siis selleks on Telial uus lahendus nimega Turvavõrk Mobiil, mis võimaldab 4G ja 5G andmesidepõhist internetiliiklust turvata sama moodi, nagu teeb Turvanet seda kontoris.
Viimastel kuudel on sagenenud petukirjad ja sõnumid, mis näivad tulevat pangalt või telekomiettevõttelt ja paluvad tasuda arve või uuendada andmeid. Kuna need on väga usutavad, on paljud inimesed ja ettevõtted andnud kogemata ligipääsu oma kontodele ning kandnud kahju.
“Turvaneti puhul jõuab petukiri küll kasutajani, kuid ohtlik link blokeeritakse enne, kui inimene saab oma andmeid sisestada või näiteks Smart-IDga kinnitusi teha. See vähendab riski märkimisväärselt, kuid ei tähenda, et kõik ohud oleksid välistatud. Oluline on ka töötajate teadlikkus ning selged protsessid – näiteks tuleks kõik rahalised muudatused alati üle kinnitada vähemalt kahes kanalis, nagu e-kiri ja telefonikõne,” selgitas Palm.
Tõhus kaitse ka ummistusrünnete vastu
Telia ärikliendi interneti Turvaneti puhul on turvalisus teenusesse sisse ehitatud, mis tähendab, et eraldi ei ole vaja osta ja seadistada turbega seotud riistvara ega tarkvara. Samal ajal on ettevõttele tagatud ka kiire ja stabiiline internetiühendus, mis märkamatult reageerib ohtudele reaalajas. Ülevaadet blokeeritud ohusündmustest näeb klient Telia iseteenindusest, kus on võimalik ka teenusega liituda.
Turvanet blokeerib viirustega seotud linkide avamise, takistab nakatunud seadmete ühendust ründajate kontrollserveritega (nakatumist ennast ei pruugi alati ära hoida, kuid selle mõju saab piirata) ning aitab kaitsta DDoS-rünnakute eest, kus võrguliiklust ummistatakse, et aeglustada või katkestada internetiühendus.
2026. aasta esimeses kvartalis kasvasDDoS-rünnetega seotud intsidentide arv võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga märgatavalt – 276 juhtumilt 434ni. Samal ajal suurenes ka rünnetega kaasnenud pahatahtliku võrguliikluse maht, ulatudes ligi 7 miljoni gigabaidini. See on 23,6% rohkem kui eelmisel perioodil. Kogu see liiklus läbis Telia võrku, kuid suurem osa sellest õnnestus turvalahenduste abil enne lõppsihtmärkideni jõudmist peatada.
“DDoS on suure mõjuga rünnakutüüp, mille eesmärk on tuua kaasa majandus- ja mainekahju eriti nendele ettevõtetele, kelle tegevus sõltub avalikest veebiteenustest. Lihtsamalt öeldes tasub näiteks veebipoodi pidaval ettevõttel mõelda, kas ta saab endale lubada, et teenus on klientidele kättesaamatu halvemal juhul mitu päeva?” arutleb Palm.
“AI areng toob kaasa küberohtude järjepideva kasvu, mis tähendab, et rünnakute intensiivsus ja arvukus hakkab kasvama veelgi. Ettevõtte interneti kaitsmine on lihtsaim võimalus end turvata ka väiksema eelarvega ettevõttel,” räägib Telia küberturbe lahenduste arhitekt.
