Digimentorid
4 min lugemine
Ettevõtte efektiivsus on tugevalt seotud töötajatele kasutada antud seadmete ja nendes oleva tarkvaraga. Saate “Vähem IT-d, palun” 5. osas arutletakse, millal muutub seadmepargi haldamine keeruliseks ja milliste probleemide eest kaitseb professionaalne töökohahaldus.
IT on keerulisem kui kunagi varem. Mistõttu tuleb ettevõtte juhil mõelda, kas tal endal on piisavalt tehnoloogiataipu, tagamaks, et kõik seadmed ja tarkvarad töötavad laitmatult, vastavad turvanõuetele ning kõigil kasutajatel on just need õigused, mida neil töö tegemiseks vaja või oleks targem see ülesanne usaldada kellelegi teisele. Podcasti “Vähem IT-d, palun” uues osas jagavad oma kogemusi Telia töökohateenuste osakonna juht Rudolf Purge ja idufirma FleetFox juht Martin Kristerson.
“Arvutipargi ja tarkvara haldamise vajadus tekib ettevõtte kasvades,” räägib Purge. Näiteks viie töötajaga ettevõttes saab juht suure tõenäosusega kõigega hakkama ise, kui aga töötajaid on juba rohkem, võib sellest kujuneda täiskohaga töö.
Üks levinumaid vigu on Purge sõnul mitme tootja seadmete kasutamine. Seega võiks näiteks kohe alguses otsustada, kas terve ettevõte kasutab Apple’i, Delli või Lenovo arvuteid. Igale töötajale tema eelistuse osas vastutulek teeb kogupildi lõpuks kirjuks ning arvutite ja tarkvarade haldamine muutub väga keeruliseks.
Kristerson tõdeb, et kuigi neil on tehnoloogiaettevõte, kus IT-taustaga töötajad saavad ka juhi abita oma arvutitöökoha töökorras hoitud, tuleb ettevõtte kasvades kindlasti ka aeg, mil lisanduvad need ametikohad, kus tehnoloogiataip ei ole esmatähtis. “Juht peab jälgima oma ettevõtte kasvu ja tuvastama hetke, kus turvarisk on varasemast suurem. Siis peab tiimi võtma vastava kompetentsiga inimese tegelema IT-haldusega või ostma teenuse sisse.”
Töökohahalduse sisseostmine teenusena tähendab seda, et teenusepakkuja vastutab näiteks arvutite, tarkvarade, videokonverentside, eri rakenduste, printimise, pilveteenuste, turvalisuse ja veel mitme teise osaala ühilduvuse ja tõrgeteta toimimise eest. Seejuures jälgitakse, et igale kasutajale on antud just talle vajalikud õigused, mis vähendavad oluliselt inimfaktoriga seotud turvariske. Oluline on ka näiteks see, et turvalisuse kaalutlustel seadistatakse tööarvuti selliselt, et ka vabal ajal seda kasutades oleksid ettevõtte arvutis olevad andmed kaitstud. Nii on ligipääs piiratud paljudele kahtlastele veebilehtedele, ka näiteks hasartmängudele. „Samuti on võimalik piirata ligipääsu sotsiaalmeedia lehekülgedele, kui ettevõtte juht peab seda vajalikuks,“ selgib Purge.
Podcasti “Vähem IT-d, palun” saab kuulata Spotify, YouTube ja Apple Podcasts platvormidel. Saadet juhib tehnoloogiaentusiast ja AI-koolitaja Olari Miiter.
Varasemates osades on eri valdkondade eksperdid ning ettevõtte juhid arutlenud küberturvalisuse, tehisintellekti ja innovatsiooni, tehnoloogiliste väljakutsete ja IT-efektiivistamise teemadel.
