IT blogi
4 min lugemine
Küberkelmid eelistavad inimesi oma pettuste võrku meelitada kõige enam läbi kahtlaste veebilehtede ja õngitsuskirjade, mida on ainuüksi Telia turvafiltrid sel aastal tuvastanud ja blokeerinud ligemale 20 miljonil korral.
Kurjategijate üheks eelistatumaks petuskeemiks on internetis erinevate õngitsuskirjade levitamine. Nende kaudu meelitatakse inimesi vajutama kahtlastele linkidele, et sealt edasi juba nende isiklike PIN-koodide ja pangakontodeni jõuda.
Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti kinnitusel on Telia koduinterneti klientide kaitseks loodud Turvavõrk 2026. aastal selliseid juhtumeid blokeerinud enam kui 11 miljonil korral.
Teise väga suure osa küberohtudest moodustavad halva mainega veebilehed, mis matkivad näiteks pankade ja e-poodide ametlikke veebilehti. Selliseid ohte on Telia turbelahendus sel aastal tuvastanud enam kui 7 miljonil korral. Kõnealuseid lehti loovad kurjategijad eesmärgil, et kasutajale jääks mulje, nagu oleks ta sattunud usaldusväärse teenusepakkuja veebilehele. Tegelikkuses meelitatakse heauskseid külastajaid taaskord sisestama lehele oma PIN-koode, et ligi saada kasutaja pangakontole.
Täiendavalt tõkestas Turvavõrk ka botnettide ehk pahavaraga nakatunud seadmete võrgustike ja pahavaraga seotud rünnakuid, kuid need pole olnud nii laialt levinud petuskeemid, kui kaks eelpool mainitut.
Telia Turvavõrgu poolt blokeeritud ohud 2026. aastal
Botnetid ehk pahavaraga nakatunud seadmete võrgustikud, mis võivad kliendi teadmata edastada andmeid või sooritada rünnakuid. Blokeeringuid 0,4 miljonit
Õngitsuslehed (phishing) – petulehed, mis püüavad varastada paroole või isikuandmeid. Blokeeringuid 11,3 miljonit.
Pahavara (malware) – tarkvara, mis võib rikkuda süsteemi toimimist või varastada infot. Blokeeringuid 1,7 miljonit.
Halva mainega veebilehed (badrep) – domeenid, mis matkivad panku ja e-poode või on seotud varasemate küberohtudega. Blokeeringuid 7,2 miljonit.
„Internetis levivad pettused muutuvad iga päevaga agressiivsemaks ning inimesed ei pruugi ohtlikke veebilehti või õngitsuslinke õigel hetkel ära tunda. Just seetõttu oleme ehitanud Turvavõrgu nii, et see kaitseb Telia koduinterneti kliente automaatselt ja ilma keeruliste seadistusteta – sõltumata sellest, millist seadet kodus kasutatakse. Turvavõrk töötab taustal ööpäevaringselt ja peatab ohud juba enne, kui need jõuavad kasutaja seadmetesse või andmeteni. Siiski tasub ka inimestel endil olla valvas ja alati veenduda, kas internetis leviv info ja sisu on ikka õige, sest ka parimad turvafiltrid ei suuda sajaprotsendiliselt kõiki ohte tuvastada ja blokeerida,“ lisas Telia ühendusteenuste osakonna juht Evelin Neerot.
Turvavõrgu lisateenus pakub kaitset kliendi koduvõrgule ning selle aktiveerimiseks pole vaja alla laadida eraldi äppe ega seadistusi – klient saab Turvavõrgu mugavalt kasutusele võtta Telia iseteeninduses. Seejuures kaitseb Turvavõrk kõiki koduvõrgus olevaid seadmeid alustades arvutitest ja telefonidest ning lõpetades robottolmuimejate ja külmikutega.
Turvavõrgu lahendusega käib kaasas ka reaalajas Telia iseteeninduses nähtav turvaraport, mis annab ülevaate tuvastatud ja blokeeritud küberohtude kohta konkreetsel koduinterneti aadressil. Nii on kasutajale alati näha, millist tüüpi ohte on Turvavõrk tema koduinterneti ühenduse osas tõkestanud.
Seda, kuidas Turvavõrk töötab, saab näha Telia Eesti YouTube kanalis.
