Kas lapsest tehtud pildi postitamiseks on vaja luba? Eksperdid selgitavad 

Kui laps lõpetab kooli, lasteaia või on muul moel armas, tahaksid lapsevanemad seda oma sotsiaalmeedias uhkusega jagada. Lapsest piltide postitamine võib aga kaasa tuua mitmeid riske või rikkuda suisa andmekaitseseadust, erandiks pole ka kooli tehtud fotod.

Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori Maria Murumaa-Mengeli sõnul jagatakse perepiltide ja fotosid lastest pea alati positiivsel eesmärgil. „Me soovime tuttavatele ja kaugel elavatele sugulastele uhkusega näidata, kui tubli on laps olnud või arhiveerida olulisi hetki elust. Võiks ju arvata, et selles pole midagi halba. Paraku nii see pole,“ ütles ta.

Telia juristi ja andmekaitse valdkonna juhi Laura Laidi hinnangul kipuvad vanemad lastest fotosid jagades ära unustama nõusoleku küsimuse. Seaduse järgi teeb vanem kuni lapse 13. eluaastani tema eest isikuandmete töötlemise ja jagamisega seotud otsuseid. „See aga ei tähenda, et vanem võiks teha, mida iganes soovib. Lapsel on sõnaõigus ning lapsevanem peab alati tema arvamust kuulda võtma ning vajadusel pildi ära kustutama,“ sõnas Laid ning lisas, et lapselt nõusoleku küsimine tänapäeva digikeskkonnas on üha olulisem. „Laps ei jää igavesti lapseks ning sotsiaalmeedias olevad lapsepõlvefotod võivad teda edasises elus negatiivselt mõjutada.“

Maria Murumaa-Mengel lisas, et tehnoloogia, eeskätt tehisintellekti areng võib juba praegu lapse digiturvalisust negatiivselt mõjutada. „Kõik inimesed internetis ei vaata, et küll on armas laps. Neil on hoopis teistsugused motivatsioonid ja need on hirmutavad,“ sõnas Murumaa-Mengel. Ta tõi näiteks tehisaru tööriista Groki, võimaldab võrdlemisi lihtsalt kuritarvitada laste pilte. „Ükskõik millist last kujutavat pilti on tänapäeval võimalik AI abil töödelda ning panna laps tegema seksuaalseid, vägivaldseid või häbistavaid asju,” pani ta lapsevanematele südamele ning lisas, et neid pilte ei genereeri vaid võõrad. „AI-ga manipuleeritud pilte kasutavad ka lapsed eakaaslaste kiusamiseks.“ 

Kuigi kõik inimesed ei ole pahatahtlikud, soovitas Murumaa-Mengel lastest üldse mitte pilte jagada. „Nii on kõigil turvaline digikeskkond ja laps saab täiskasvanuks saades ise otsustada, milline on tema digijälg.“

Kuidas on lugu ametlike lasteaia- või koolilõpu piltidega – kes selle eest vastutab?

Laura Laid selgitas, et kui kool või lasteaed on üritusele tellinud fotograafi, võivad nad määrata reeglid, kuidas ja mida pildistatakse. „Tegelikult hõlmab see ka seda, mida nende materjalidega hiljem tehakse ning kes võib neid avaldada. Siinkohal ei tohi aga kool võtta otsust üksinda vastu. Kõigile osalejatele peab sellest teada andma,” sõnas ta ning lisas, et asutus peab täitma kõiki andmekaitse reegleid, sh peab töötlemine olema eesmärgipärane, minimaalselt vajalik, õiguspärane.

Tema sõnul peaks avaliku ürituse korral osalejaid igal juhul filmimisest või pildistamisest teavitama ning kui keegi ei soovi kaadrisse jääda, peab otsust austama. „Kinniste ürituste puhul, kuhu ei saa mitteseotud inimesed tulla, näiteks lasteaia lõpupidu, peab küsima igalt vanemalt nõusoleku. Seda võib teha näiteks esimesel kooli- või lasteaiapäeval. Siiski peab meeles pidama, et nõusolekut saab igal hetkel tagasi võtta ning nõusolek peab olema aktiivselt antud ehk see ei tohi olla peidetud kodukorda,“ rõhutas Laid.

Telia juristi sõnul on aga piltide avaldamine eraldiseisev töötlemistegevus, mis nõuab igal juhul eraldi õiguslikku alust. „Koolisisene jagamine kinnistes keskkondades, kus on ligipääs vaid personalil, õpilastel ja lapsevanematel, on üldjuhul lubatud. Samas aga kui kool soovib pilte avalikule kodulehele või sotsiaalmeediasse postitada, on lapsevanemate nõusolek kohustuslik,“ rääkis ta. Laura Laidi hinnangul on oluline meeles pidada, et kooli tellitud fotograaf ei ole lastest tehtud piltide omanik. „Oma portfoolios nende fotode avaldamiseks vajab ta nii kooli kui ka lapsevanemate nõusolekut – erandiks on vaid pildid, kus lapsed pole tuvastatavad,“ rõhutas ta ning lisas, et mistahes juhul, kui keegi palub materjali eemaldada, tuleb seda teha.

Rusikareegel lapsevanematele

1. Mõtle enne avaldamist läbi sisu ja eesmärk – kellele pilt on mõeldud, mida pildil on kujutatud ja miks seda üldse jagad.
2. Arvesta ajaga – küsi endalt, kas see pilt peaks olema internetis ka mõne aasta pärast või peaks selle mingil hetkel eemaldada.
3. Austa kõigi privaatsust – ära unusta, et fotodel võib olla ka teisi inimesi, kellele avalik jagamine ei pruugi sobida.
4. Eelista piiratud levikut – kui võimalik, jaga lapse pilte kinnistes gruppides või suunatud kanalites, mitte avalikult.
5. Ära avalda tundlikku infot – väldi detaile, mis võivad lapse turvalisust või eraelu ohustada (nt asukoht, rutiinid, kool).
6. Kaasa laps otsustesse – küsi tema arvamust ja arvesta sellega.

Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös loodud programm Digimentorid aitab veebimaailmas juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid. Programmi raames toimuvad regulaarselt veebiseminarid, mille eesmärk on toetada lapsevanemaid, et nad saaksid oma lastele turvalist digimaailma tutvustada.

Digimentorite koduleht: https://meedia.ut.ee