Seadmed
4 min lugemine
Septembri alguses toimus Berliinis taas iga-aastane suur tehnoloogiamess IFA, kus käis oma põnevaid tooteid ja tehnoloogiaid tutvustamas terve hulk tehnoloogiaettevõtteid.
IFA näol on tegu oma valdkonna ühe suurema üritusega ning seetõttu on seal alati kohal suur hulk erinevaid nuti- ja tehnikavidinate tootjaid. Ja kuigi päris koroonaeelset taset ei ole mess veel saavutatud, ei tule seal külastajatest puudu.
Seekord olid nende seas ka Telia tootejuhid. Ikka selleks, et oma silmaga kaeda, mida uut on välja mõeldud ning kuhu suunas tehnikamaailm lähiaastatel tervikuna arenemas on.
Teeme siinkohal messist väikese kokkuvõtte ja anname ülevaate suurematest tehnoloogiamaailma trendidest. Lisaks toome välja mõned huvitavamad tooted.
Nutikodu
Kõigepealt tasub välja tuua, et hetkel on populaarsed erinevad nutikodu kontseptsioonid ja lahendused. Esiteks on nüüd enamik uutest taskus ja kodudes olevatest seadmetest võimelised internetiga ühenduma. Olgu selleks siis, telefon, teler, külmkapp, kõlar või pesumasin. Teiseks aga püütakse neid muuta aina paremaks ja nutikamas. Samuti automaatsemaks, et seadmed toimiks rohkem ise ja inimese sekkumiseta.
Probleemiks võib endiselt pidada aga seda, et kuigi neid püütakse ühte keskkonda kokku panna, on sinna kahjuks veel pikk tee minna. Seega ei ole küll lähitulevikus näha, et enamikke kodudes olevaid seadmeid saab ühe ja sama keskkonna kaudu hallata ning juhtida. Loodetavasti see lähitulevikus siiski juhtub. Seni aga loob igaüks nii-öelda enda ökosüsteemi. Üheks näiteks on siin LG, kelle messiala aukohal oli Smart Cottage taraga maja lahendus.
Suureks teemaks olid ka mitmesugused kodu puudutavad energialahendused. Võib-olla seoses energiakriisiga, aga palju oli näha näiteks suuri akupankasid. Näiteks EcoFlow. Samuti päikesepaneele nende laadimiseks. Seega on hakatud mõtlema sellele, kuidas toime tulla kui elektrit ei ole ning kriiside korral ise hakkama saada.
Jätkusuutlik mõtlemine
Aasta-aastalt muutub (vähemalt läänemaailmas) üha olulisemaks keskkonnasäästlikkus ja jätkusuutlikkus. Võib öelda, et enamik tootjaid vähemalt reklaamib kuidagi, et nad sellele mõtlevad. Näiteks kasutatakse loodussõbralikke pakkematerjale ja püütakse nende hulka vähendada.
Suuremad firmad lähevad õnneks veelgi kaugemale ja analüüsivad päriselt kogu oma tootmisprotsessi, kaupade transporti ja ka hilisemat utiliseerimist ning püüavad kokkuvõttes saavutada CO2 neutraalsust. Seda näiteks puid istutades, vanades seadmetes olevaid materjale taaskasutades jne.
Eks näis, kas ühel hetkel hakatakse taas valmistama ka tooteid, mis ajas kestavad ja seega tegelikult meie planeedile kasulikumad on, sest iga tootmata jäänud seade on keskkonnale parem kui toodetud (olgu seda tehtud nii ökoloogiliselt mõeldes kui tahes). Õnneks aga oleme vähealt mõtetes õiges suunas liikumas.
Tuleviku tarnsport
Üllatavalt palju oli näha ka erinevaid (peamiselt elektrilisi) transpordilahendusi. Midagi ei ole teha – suurlinnad on ülerahvastatud ja auto omamine pole seal mõttekas.
Liikuma aga peab ja siin tulevadki appi tõukerattad ja muud sarnased aparaadid. Eriti hea on see, kui neid saab laadida näiteks päikese abi. Kokkuvõttes sai seega transpordi vallas näha kõike alates elektritõuksidest ja jalgratastest kuni Teslani välja.
Lisaks veel. Kuna elektriautod on meie tulevik, siis näitasid paljud ettevõtted ka enda elektriautode laadijaid. Isegi näiteks selline bränd nagu MSI, mis muidu on tuntud kui mänguarvutite tootja, tutvustas oma versiooni särtsuauto laadijast.
Siinkohal peabki ütlema, et nii-öelda arvutitega seotud uuendusi oli seekord suhteliselt vähe. Samuti ka mängimisega seotut.
Nutiseadmete lisavarustus
Nagu sellistel messidel ikka, oli väljas tohutu hulk nutiseadmete lisavarustuse tootjaid. Seega esitleti väga palju ka viise, kuidas oma nutiseadmeid kaitsta. Traditsioonilistest ümbristest ja klaasidest ei hakka siinkohal rääkima.
Esile võiks hoopis tuua näiteks masinad, mis kohapeal prindivad su telefonile, tahvlile või nutikellale kaitsekile, mille saab siis kohe peale kleepida. Lisaks leidus ka lahendusi, mis võimaldasid kohapeal telefoni ümbrisele printida enda ette antud pildi.
Aga kokkuvõttes on nutiseadmete lisavarustuse tootmine suur äri. See on ka mõistetav, sest telefonid on kallid ja neid tahaks tervena hoida. Soovi korral saab aga nüüd oma telefone lisaks kaitsmisele ka kergema vaevaga ja professionaalsemalt personaliseerida.
Hiina
Kuskile ei ole kadunud Made in China. Messil oli väga suur ala eraldatud erinevatele Hiina tootjatele, kellest osade nime ei paindu keel hääldama. Ka pakutava kvaliteet kõikus seinast seina. Aga kokkuvõttes leidus seal tõesti kõike alates elektroonikatootmises kasutatavatest komponentidest kuni suurema koduelektroonikani, nagu pliidid, pesumasinad jms.
Kuidas kõlab näiteks nutikell 7$ eest? Pole väga paha. Täpsemalt uurides selgus muidugi, et sellise hinna saamiseks tuleks neid tellida minimaalselt 3000 tükki. Lisaks on muidugi küsitav garantii ja kasutajatoega seonduv. Juhenditest ja EL-i tehnilistele nõuetele vastavusest rääkimata.
Telerid ja meedia
IFA-l on ikka olnud fookuses telerid ja ekraanid ning erand polnud ka seekord. Suurtest ekraane täis aladest võiks ehk esile tuua LG-d. Nende uus lipulaev ehk M-seeria teler on tõeline meistriteos ja näitab, et OLED-il on veel arenguruumi küll. Aga veel nägi nende boksis näiteks sülearvuteid ja muidugi kõiksugu muid kodumasinaid.
Väga võimsalt oli esindatud ka Samsung, kes muidugi toodabki peaaegu, et kõike. Näidatud telerid ja ekraanid olid igatahes uhked ja ahvatlevad. Lisaks aga muidugi erinevad muud tooted ja nagu eelpool mainitud, püüab tootja need kõik ühte ökosüsteemi kokku siduda ning keskendub tugevalt ka jätkusuutlikkusele.
Meedia ja meelelahutus ei olnud seekord aga messi üldkokkuvõttes kõige suuremas fookuses.
Muudest huvitavamatest seadmetest sai ehk enim kõlapinda Honor-i naiste käekotti meenutav volditava telefoni kontseptsioon. Selle seadme puhul oli ühendatud volditava telefoni väikest käekotti meenutav välimus, “päris“ koti rihmaga ning seda täiendas veel tarkvara, mis muutis ekraani rohkem käekoti sarnaseks.
