Roheline mõtteviis
9 min lugemine
Minu seekordne testsõit näitas, et GLB tugevus ei piirdu linnamugavuse ja esindusliku välimusega, vaid ulatub ka kruusateedele, metsaradadele ja järsematele tõusudele.
“Kui sammud õiges suunas sead, siis tippu jõuad õige pea.
Kui ei tunne teed, leia õige mees, aidata võib seegi…”
Just need Fixi legendaarsed read andsid mulle idee võtta ette Tallinna ümbruse kõrgeimate tippude vallutamine, et anda proovisõidule rohkem sisu. Kui sihikul on „Täht” – see kolmetipuline Mercedes-Benzi sümbol, siis peab vahel sõitma ka teedele, mis ei ole päris igapäevased.
Plaan oli ambitsioonikas: käia läbi Tallinna Kuldse ringi vallad – Viimsi, Jõelähtme, Rae, Saku ja Saue – ja vaadata, kui lihtne on GLB-ga nende kõrgeimate punktide juurde jõuda. Mitte niivõrd ekstreemsus, vaid päris elu: kruus, metsatee, vahepeal pikalt asfalti ja paar kohta, kus ma pidin lihtsalt otsustama, kas keeran tagasi või proovin edasi.
GLK vaimsus
Enne kui sammud tippude poole sean, vaatan, mis kuidas GLB väljast välja näeb. Mercedes-Benz GLB jätab esmapilgul robustse mulje – kandilisemad jooned ja püstisem tagaosa on pigem praktilise ruumikasutuse kui moevooluga kaasa minemine. Kui oled kunagi GLK-d omanud või sellega sõitnud, siis on siin tuttavaid vihjeid, kuigi GLB on ilmselgelt tänapäevasema ilmega.
Detailid toovadki GLB tänapäeva. Ees ja taga jooksvad valgusribad teevad auto pimedas kergesti äratuntavaks ning kolmeharuline signatuur on selgelt Mercedes. Proovisõiduauto matt toon – Night Black Magno – on efektne, aga ka selline, mis viib mõtted selle hooldamisele: mustus ja sool jäävad matil pinnal teistmoodi näha ning automaatpesula asemel tasub käsipesu eelistada.
Sellele matt-mustale sobis hästi ka AMG Line Plus pakett, mitte päris AMG, vaid AMG kui stiilipakett. Väljast tähendab see sportlikumaid stangesid ja suuremaid velgi.
Proloog: iste paika
Sisemus on üksühele sama tuttav, mida kogesin juba elektrilise CLA roolis, kuid üllatusmoment saabus sealt, kus seda oodata ei osanud. MBUX-i ekraan küsis minu pikkust. Toksisin ekraanile 186 cm ja jäin ootama. Ilma, et peaksin kordagi puudutama traditsioonilisi istmenuppe uksepaneelil, hakkas auto minu ümber elama. Iste liikus hääletult taha ja üles, et leida automaatselt minu pikkuse järgi optimaalset asendit. See automaatika tabas peaaegu kümnesse, nõudes vaid seljatoe nurga minimaalset peenhäälestust. Ainult rool ei liikunud, sest selle seadistamine käib jätkuvalt manuaalselt. Juhi ja kaardilugeja istmetele on võimalik salvestada kolme kasutaja profiilid.
Miks mõned juhid on viisakamad kui teised?
Siinkohal jõuame punkti, mis eristab GLB-d paljudest teistest – mitte niivõrd „isejuhtimine”, vaid see, kui palju auto suudab juhi koormust vähendada. Google-põhise navigeerimisega MBUX ja juhiabilised teevad linnas ja väiksematel teedel sõidu sujuvamaks, sest auto üritab aru saada, mis sind ees ootab. Ja sõit muutubki rahulikumaks, kuigi juhiabilised tuletavad aegajalt meelde, et juht oled ikkagi sina. Eks see ole puhas usalduse teema, kui kaugele sa lubad juhiabilistel minna ja millal ise juhtimise üle võtad
Kui püsikiiruse hoidja on peal, ei oota auto pimesi su käsklusi. Ta teab tänu kaardiandmetele, et ees ootab ringristmik või järsk pööre, ning hakkab sujuvalt ja ennetavalt kiirust vähendama juba enne manöövrit. See ei ole järsk pidurdus, vaid pigem see, et auto laseb pedaali lahti ja hoiab kiiruse mõistliku. Loomulikult sõltub selle loogika täpsus nii kaardiandmetest (Google Maps) kui ka sellest, mida kaamerad parasjagu märkidest välja loeb.
Veelgi muljetavaldavam on Augmented Reality (AR) vaade kaardil. Ristmiku eel kuvab auto ekraanile eesmise kaamera pildi ning joonistab sinna peale virtuaalse pöördenoole – see aitab eriti siis, kui teed on võõrad või märgid on halvas kohas. Sama loogikaga tõstab AR foori kaardi peale, et sa ei peaks madala päikese või kõrge kabiini tõttu kaela pingutama. Samas ei ole see igavene maagia: Tallinna ringteel nägin ma ka fantoommärke, mis 110 km/h alas kuvas ekraanile 50 ja 90 piirangud, nii et suurematel teedel hoidsin jala valmis ja jälgisin, mida auto arvab. Positiivne on see, et GLB ei tee sellises olukorras äkilist pidurdust, vaid pigem annab märku ja jätab lõpliku otsuse juhile.
Pagasiruumid
GLB püstine tagaosa annab pagasiruumile praktilise kandilise kuju ja seetõttu on lihtne ja kerge asju sinna paigutada, et peaksid Tetrise meistriks hakkama. Minu kraam mahtus kenasti sisse ja ruumi jäi ülegi. Meeldis ka see, et laadimiskaabli joaks on ees frunk, mahuga 127 liitrit, nii et tagumise pagasiruumi põhjast ei pea kaablit teiste asjade alt välja kaevama. Demoauto oli viiekohaline versioon ning sellisel juhul on pagasiruumi mahuks 540 liitrit. Pagasiruumi põranda all on lisaruumi väiksematele asjadele ning tagumist istmerida saab vajadusel veel 14 cm ulatuses edasi-tagasi liigutada, valides suurema põlveruumi või mahukama pagasiruumi vahel.
Harjumaa mäed
Minu sõit algas Peetrist ja suundus edasi mere äärde. Plaan oli jõuda Viimsi Lubjamäe tipus oleva tuletornini, kuhu veel paarkümmend aastat tagasi pääses ligi mööda rohtunud kruusateed. Kuid nüüd tabas mind esimene takistus – tee lõppes sildiga “Eramaa”. Pilt kauguses kõrguvast tuletornist tehtud ja siht edasi Jõelähtme valla poole.
Sealne kõrgeim punkt on loomulikult tehislik Jäätmekeskuse tipp, kuid Ülgase külas asub looduslik kõrgeim künkake, mis ümbritsevast karsialast ei tundugi kõrgem.
Tõeliselt sain 4Maticu proovile panna Rae vallas, kus ootas Kilplaste mäe vallutus – kõrgust merepinnast 69 m ja viimane tõus on 17%. Terrain Mode annab jõuülekandele justkui teise häälestuse: gaasipedaal muutub rahulikumaks ja veojõukontroll hoiab libisemise eos kinni, samal ajal kui 4MATIC nelikvedu jagab veojõudu nelja ratta vahel sinna, kus seda parasjagu vaja oli. Siin on hea koht numbrid ära öelda: kaks elektrimootorit pakuvad kokku 260 kW (354 hj) ja pöördemoment 515 Nm. Nii sikutas see kombinatsioon maasturi mäest üles ilma ühegi ratta kaapimiseta. Keset kallakut seisma jäämine ja uuesti startimine tundus sama rahulik kui Peetri Selveri ees.
Kas sa teadsid, et Regio kaardi äpis on olemas kõikide Eesti linnade ja valdade kõrguspunktide kaardikiht?
Kaamerate abi metsateel
Kitsastel metsateedel Saku ja Jõelähtme vahel tuli mängu kaamerate abil kuvatav niinimetatud läbipaistev kapott ja külgvaated. See ei tee sind metsas muretuks, aga aitab aru saada, kus täpselt rattad ja auto servad on, kui tee on kitsas ja servad pehmed. Mitme kaamera pilt pannakse ekraanil kokku üheks vaateks ning vajadusel näed ka auto ette-alla suunatud pilti, mis teeb aeglase roomamise lihtsamaks. Minu jaoks oli see pigem kindlustunde tööriist kui trikk: eriti seal, kus tee oli roopas ja ümberringi oksad.
Samas andis see konkreetne proovisõiduauto ennast tunda läbi rattamõõdu: laiad ja madala profiiliga rehvid eelistavad siledat asfalti kruusateele, mis seletab ka, miks kruusal liikumine veidi teravamalt salongi kostuma hakkas.
Burmester helisüsteem
Hea heli on ilmselt maitseasi, kuid esimene asi, mida ma igas autos teen, on see õige heli seade enda jaoks üles otsimine. Eelseadistused on okei, aga minu jaoks mitte päris see. Ekvalaiseri seadetega (bass–treble ja voice–music) näpuga ekraanil mängides jõudsin üsna kiiresti punkti, kus heli muutus selgemaks ja muusika ei vajunud lihtsalt valjuks taustaks, vaid salongis kõlas dünaamiline muusika. See sobib nii Apple Musicu ja Spotifyga kui ka DAB-raadioga.
Energia maailm
Kulu numbrid on aga eeskujulikud – ja seda just selles argises linnasõidus, kus suur ja püstise kerega auto võiks teoorias olla näljane. Tootja WLTP järgi on selle mudeli energiakulu kombineeritult ligikaudu 15,9–18,6 kWh/100 km, mis teeb minu mõõdetud numbrid eriti rõõmustavaks:
- Linnas: 15,9 kWh/100 km
- Keskmine (kogu test): 18,9 kWh/100 km
Ilm ei olnud veel suvine: sõitsin valdavalt 10+ kraadises kevadõhus. Sellise temperatuuri juures on hea meel tõdeda, et reaalsus jäi tootja lubatud vahemikku ning ei hakanud linnas ega maanteel külma pärast kohe üles ronima. Ja ilusa ilmaga on tootja poolt lubatud 600 km sõiduulatus täiesti reaalne.
Olen kodus elektri börsihinna usku ja seetõttu olen hakanud eelistama Jüris olevat Ignitis ON laadijat, kus hind liigub börsiga kaasa. Seekord keerasin aga Alexela 400 kW sildiga jaama – puhtalt uudishimust, et näha, kas saan kätte 320 kW lubatud maksimaalse võimuse või mitte. Selline suur laadimisvõimus on seotud uue 800-voldise arhitektuuri kasutusele võtmisega, aku brutomaht on 100 kWh.
Laadija ja auto leidsid ühise keele ning seekord jäi maksimaalseks laadimisvõimuseks 155 kW. Praktikas tähendab see, et võtad kohvi ja auto on vahepeal juba arvestatavalt sõiduulatust juurde saanud.
Siin tuli mängu ka teine detail, mida reklaamist otse välja ei loe: menüü näitas, et aku on eelsoojendatud, õues 12 kraadi ning laadijasse jõudsin 48% peal. Selles vahemikus ei lae ükski auto akut maksimaalse võimusega, kuid ka 155 kWh on väga ilus number. Järgmine kord proovin sama testi teha nii, et jõuan laadijasse umbes 15–20% juures; siis peaks pilt olema palju ausam, kui rääkida maksimumvõimsusest.
Kokkuvõte
GLB 350 4MATIC jäi sellest nädalavahetusest meelde kui auto, mis teeb sõitmise muretuks kulgemiseks, ja seda paljuski juhiabiliste tublile tööle. Kuldne ring ei ole Alpid, aga kui sa tead, kuhu keerata, saad siit kätte kõik erinevad teede tüübid: linn, ringtee, kruus, metsatee ja üks korralik tõus. GLB ei üritanud kordagi olla midagi muud, kui ta on – kõrge ja praktiline pereauto, mis on elektrilisena üllatavalt ökonoomne ning nelikveoga piisavalt kindel, et sa ei keeraks esimese kehvema lõigu ees otsa ringi.
Pärast 400 km läbimist jõudsin saunalaval jutuga ka selle juurde, kes on selle auto ostja. Poeg ütles välja ühe huvitava lause, mille oli kuulnud oma sõbralt: “Olen nagu keskmine eesti mees – piilun ja kaalun erinevaid BMW ja Mercedes mudeleid, kuid lõpuks sõidan ikka Škoda või Toyota juhiistmel.” Miks eestlased nii teevad? On see turvatunne ja Exceli-tabeli võit emotsiooni üle. Ja sealsamas saunalaval sündis ka kiire matemaatika tänase bensiinihinna juures (1,78 €/l):
- Bensiinimootoriga linnamaastur – reaalne keskmine kulu on u 8 l/100 km. Seega rahas kulu 14,2 eurot saja kilomeetri kohta.
- Elektriline GLB 350 – testi keskmise järgi (18,8 kWh/100 km) on kodus laadides (u 0,15 €/kWh) kulu 2,82 eurot. Kiirlaadijat (u 0,40 €/kWh) kasutades on kulu 7,50 €, mis on ikkagi selgelt poole soodsam kui bensiinimootoriga sõites.
Kui tõsta see saunalava matemaatika päris ellu, siis on tulemus üllatavalt lihtne. Iga 100 km kohta tuleb sääst umbes kümme eurot, aga sõidukogemus ei muutu seejuures odavaks. Mercedes GLB on premium-auto – salong, vaikus ja see, kuidas 4MATIC ka kehval teel rahu säilitab. Kui oled seni valinud autot pigem turvatunde ja harjumuse järgi, siis see on üks neist sõitudest, mis paneb vähemalt korraks küsima, kas mõistlik valik peab alati tähendama emotsioonist loobumist. Hinnakirja leiad Mercedese veebilehelt.
Plussid:
Efektiivsus: Suure ja kõrge auto kohta väga viisakas energiakulu
Praktilisus: Kandiline kuju ja korralik pagasiruum
Kindlustunne kehval teel: 4MATIC ja Terrain Mode
Miinused:
Juhiabilised ei ole alati eksimatud: fantoommärkide kuvamine
