Keskkonnahoid
8 min lugemine
Tutvus BYD Seal Design’iga näitas, et madal elektrisedaan ei paku üksnes omanäolist välimust, vaid ka üllatavalt palju ruumi, vaikust, head sõiduulatust ja päriselus väga mõistlikku energiakulu.
Kui elektriautode maailmas tundub vahel, et kõigil on käsil võidujooks aina kõrgemate, raskemate ja nurgelisemate linnamaasturite ehitamises, siis tuleb BYD-le au anda – klassikaline, madal ja aerodünaamiline sedaan on veel täiesti elus.
Ja mitte lihtsalt elus, vaid näeb oma bumerange meenutavate esitulede ning tagumise „veepiisa“ mustriga LED-maatriksiga välja sedavõrd eriline, et Saksa nooblikaubamärkide sirged punased triibud tunduvad eilne päev juba olevat.
Valuoja ojas ujud – kindlalt ujud kohale!
Mulks, mulks, mulks, mulks
Latikale kohale
Jotad, vesirotad teevad Suurde Kaarde käike
Auku poevad ja hüppavad välja – Seal on
What!
See tore Puuluubi lugu saatis meid Viljandisse, Paala järve äärde ning sobis oma ebatavalise rütmiga kogu sõidu meeleoluga kuidagi eriti hästi. Ja mis kõige toredam, laululoos on kirjas ka mudeli nimi.
Aga muusika kõrval vajas proovimist ka auto ise, sest ees ootas sõit, mis pidi näitama, kuidas saab Seal hakkama viie inimese, kogu nende kraami ja korraliku Viljandimaa ringiga.
Paaripäevaseks proovisõiduks sain BYD Seali Design versiooni ehk tagaveolise RWD-mudeli. Et reklaamist lubatud tehnilised numbrid 82,5 kWh mahutavusega LFP-aku ja 230 kW võimsus ka tegelikult proovile panna, ei piisanud mõistagi paarikümnest linnakilomeetrist, vaid tuli ette võtta pikem ringsõit Viljandimaale koos armsate kolleegidega.
Viis inimest, kogu kraam ja üllatavalt palju ruumi
Juba sõidu algus andis mõista, et nüüd saab ruumikus päriselt proovile pandud: auto tühimass on pisut üle kahe tonni, tagaistmele sättis end kolm kolleegi, üks veel minu kõrvale kaardilugejaks ning pagasiruum tuli pakkida nelja inimese varustus. Sedaanile omaselt madala laadimisava kiuste neelasid 400-liitrine tagumine pakiruum ja 53-liitrine eesmine frunk, kuhu läks minu enda seljakott, kogu kraami ilma vähimagi tõrkumiseta alla ning keegi ei pidanud sõidu ajal reisivarustust põlvedel hoidma.
Järgmine positiivne üllatus tuli tagaistmelt, kus tänu pikale, 2920 mm teljevahele ja täiesti tasasele põrandale jagus jalaruumi laialt ning üle terve katuse ulatuv hiiglaslik klaaspaneel muutis olemise mõnusalt avaraks ja valgusküllaseks.
Avarust toetab ka kahevärviline salongilahendus, kus kõvale plastmassile ei näi olevat kohta jäetud. Istmete hall nahk ei piirdu ainult istmetega, vaid leiab maitsekalt kasutust aktsendina ka esipaneelil, sidudes kogu interjööri üheks rahulikuks ja kvaliteetseks tervikuks.
Enne teele asumist tuli üle vaadata ka Dynaudio heliseaded, sest eelmine sõitja oli sügava bassi, bassi ja kõrged sagedused põhja keeranud (+9 dB) ning tõstnud ka kesksagedusi. Kõlarid pidasid isegi sellele vastu, ilma et ukseplekid bassiga kaasa kõmisema oleksid hakanud. Reset-nupp taastas neutraalse helipildi ja alles siis hakkas Dynaudio süsteem päriselt särama.
Päris ilma viguriteta ei ole BYD insenerid siiski hakkama saanud. Kui sõidu ajal tekib soov puhuri kiirust muuta, ei leia selleks ühtegi füüsilist nuppu. Esimene variant on rooli rullikuga spidomeetri näidikuploki menüüdes ringi lapata, mis ei ole eriti intuitiivne. AI-d kasutades selgus, et on ka lihtsam võimalus – kolme sõrmega multimeediaekraanil vasakule-paremale libistamine. Viimane trikk küll toimib, kuid sunnib ikkagi küsima, miks mahtus keskkonsooli eraldi nupp ekraani püstiasendisse pööramiseks, aga mitte üks täiesti tavaline ventilaatori kiiruse nupuke.
Sõidukiirus ja füüsika
Kui Tallinnast startisime ja Tartu maanteed pidi Tikupoisini kulgesime, püsis kiirusmõõdiku näit valdavalt 110–120 km/h juures ning viie inimese ja pagasiga auto keskmiseks kuluks kujunes sellel kiiremal lõigul 18,8 kWh/100 km. Madala õhutakistusteguriga (Cd 0,219) sedaani kohta oli see kiirteekiirusel igati eeskujulik tulemus, seda enam, et mürasummutavad klaasid suutsid tuulemüra salongis üllatavalt hästi vaos hoida.
Niipea kui Tikupoisist Viljandi poole pöörasime ja kiirus tavapärase 90 km/h peale langes, muutus pilt veelgi paremaks. Viljandisse jõudes näitas selle lõigu keskmine kulu täpselt 16,6 kWh/100 km.
Viljandisse jõudes oli paras aeg teha lõunapeatus ehk kohustuslik käik Soso juurde šašlõkki nautima. Eks siin õppis Stefan, kuidas isa söögikohast veelgi parem teha. Kõhud täis, võtsime suuna Sammuli tallide poole, kus ootas ees tiimipäeva aktiivsem tegevus: ratsutamine ja looduse nautimine. Viie inimese lisaraskus mõjus seejuures autole pigem hästi, muutes tühjalt üsna jäigana tundunud vedrustuse nii maanteel kui ka tallide poole viival ebatasasel kruusateel märgatavalt mahedamaks ja pehmemaks.
Üks poeskäik, peaaegu täis aku ja üllatav kojusõit
Pärast päeva Viljandimaal tuli enne õhtusööki ja majutuskohta suundumist astuda läbi Viljandi Maksimarketist, et varuda õhtusöögikraami juba kaheksale inimesele. Samal ajal läks 45% akujäägiga auto laadija külge ning kuna olin umbes 15 minutit varem navigatsiooni kaudu aku eelsoojenduse sisse lülitanud, tõusis auto laadimisvõimsus 150 kW laadimisjaamas kohe 135 kW-ni.
Selleks ajaks, kui kaheksa inimese toidukraamiga poest tagasi jõudsime, oli möödunud täpselt 36 minutit. Auto näitas aku täituvuseks 95% ja prognoositavaks sõiduulatuseks taas 550 km. Selle ajaga jõudis akusse 47 kWh energiat, mis teeb kogu laadimisseansi keskmiseks võimsuseks 78,3 kW, mis on LFP-aku puhul kuni 95% laadides suurepärane tulemus. Arvel vaid 17,87 eurot. Isegi kiirlaadijat kasutada on soodsam kui bensiini või diisliga ringi liikuda.
Teisel päeval, kui hommikune ujumine Paala järves tehtud, seminar peetud ja oli aeg auto nina Tallinna poole keerata, näitas BYD Seal, millisesse efektiivsusklassi ta tegelikult kuulub. Marsruudil Viljandi – Türi – Rapla – Tallinn, kulgedes rahulikult ja sujuvalt peamiselt 90 km/h alas, kujunes keskmiseks kuluks vaid 13,6 kWh/100 km!
Ka hiljem Mustamäe teel asuvast kontorist koju sõites jäi kulu linnaliikluses vaid 14,0 kWh/100 km juurde. Kui võtta lihtsustatud arvutuse aluseks tootja märgitud 82,5 kWh aku maht ja tagasiteel mõõdetud 13,6 kWh/100 km, annaks puhtalt arvutuslik tehe ühe laadimisega tulemuseks umbes 600 kilomeetrit. Loomulikult ei tähenda see, et auto läbiks igas olukorras 600 kilomeetri, küll aga näitab üsna veenvalt, et rahulikul 90 km/h maanteesõidul võivad õigete olude kokkulangemisel reaalsed numbrid 570 km WLTP sõiduulatust isegi ületada.
Kellele BYD Seal Design tegelikult sobib?
Pärast neid kaht päeva ja üsna erinevaid sõiduolusid on vastus tegelikult päris selge: BYD Seal Design (RWD) sobib eelkõige inimesele, kes tahab elektriautolt head sõiduulatust ja praktilist kasutatavust, kuid ei soovi järjekordset kõrget ning rasket linnamaasturit. Seal Desingi 230 kW (313 hj) mootor ei ürita teha autost teravat sportautot. Kiirendus 0–100 km/h 5,9 sekundiga tundub pigem nobeda, väga lineaarse ja turvalisena kui äkilise paigalt sööstuna. Igapäevaliikluses on sellest jõuvarust rohkem kui küll ning just rahulikult ja sujuvalt kulgedes hakkab Seal näitama oma kõige tugevamat külge: head efektiivsust, vaikset salongi ja seda meeldivat kergust, millega pikemad kilomeetrid lihtsalt mööduvad.
See on hea valik ka perele või seltskonnale, kes sõidab sageli linnast välja ega taha iga pikema reisi eel hakata pagasit, istekohti ja laadimispeatusi sentimeetri täpsusega planeerima. Viis inimest mahtusid salongi mugavalt, kogu varustus leidis koha nii tagumises pakiruumis kui ka frunkis ning laadimine sobitus ühe täiesti tavalise poeskäigu sisse. Just sellistes päriselu olukordades mõjub Seal Design tervikliku autona – mitte laboritingimustes täiuslikuna, vaid sellisena, millega on lihtne oma tavapärast elu jätkata.
Kes otsib rohkem sportlikkust, nelikvedu ja seadistatavaid amorte, peab vaatama Seali hinnakirjas Excellence varustuse poole, mis teeb 0–100 km/h spurdi ära 3,8 sekundiga. Designi tegelik võlu peitub aga hoopis tasakaalus: see on piisavalt kiire, väga ruumikas, päriselus säästlik ning tänu madalale sedaanikerele ka välimuselt midagi värskemat kui järjekordne linnamaastur.
Üks huvitav nüanss jäi silma veel siis, kui läksin auto võtit BYD Tallinna esindusse tagastama. Müügisaalis istus samal ajal erinevates autodes kolm peret, kes proovisid istmete mugavust ja sirvisid ekraanimenüüsid. Viimase aasta jooksul olen eri autosalongides küll korduvalt näinud üht peret uut autot uurimas, kuid kolme peret korraga mitte kunagi. Eks seegi räägib BYD kasuks – kliendid on selle automargi Eestis üles leidnud.
Kui Hiina inseneride mõne ergonoomilise veidruse ja ekraanikäsitluse eripäraga ära harjuda, jääb lõppmulje selgelt positiivne. BYD Seal Design ei püüa sõitjat ühe efektse trikiga ära võluda, vaid kogub punkte vaikselt ja järjekindlalt – ruumi, mugavuse, vaikuse, efektiivsuse, laadimise ning omanäolise disainiga. Ja pärast kaht päeva, viit inimest, täis pakiruumi ning üht korralikku Viljandimaa ringi tundus just see olevat tema kõige veenvam argument.
Plussid
Väga säästlik. Viiekesi ja pagasiga 18,8 kWh/100 km, rahulikul maanteel vaid 13,4 kWh/100 km.
Vaikne ja ruumikas. Viis inimest mahtusid mugavalt ning salong püsis meeldivalt vaikne.
Praktiline laadimiskiirus. Poole tunniga sai aku peaaegu täis.
Miinused
Keerukas ekraanikäsitlus. Puhuri kiiruse muutmine on sõidu ajal tarbetult tülikas.
