Cupra Raval sai proovile pandud nii käänulisel maanteel kui ka pillide ja peokraami vedamisel. Selgus, et mässumeelse välimuse taga peitub üllatavalt praktiline reisikaaslane, kellel särtsust puudu ei jää.
Autosse istudes tervitas mind Anne Adamsi mahe hääl looga „Ikka kodu“.
Mis ta on, see kodu?
Neli seina, lagi, uks, tuba kõige pisem
Eks ole ka auto teatud mõttes väike liikuv kodu – koht, kuhu mahutad enda, oma inimesed, pillid, koera või kõik selle, mida parasjagu eluks vaja, ning mis viib sind punktist A punkti B, kuid millega tuleb alati kaasa ka oma iseloom, disain ja tunne, mistõttu mõnega tahad lihtsalt kohale jõuda, teisega hakkad aga märkamatult otsima pikemat teed.
Cupra Ravali nähes tuli mulle esimese hooga meelde kunagine multifilm „Välek Vibulane“, ehkki enne teele asumist polnud selles seoses veel midagi sõiduga seotut – iga kord, kui auto juurde astusin, joonistas dünaamiline valgusprojektsioon uste ette väikese valgusetenduse. Kui aga esimesed ristmikud, kurvid ja kiirendused selja taha jäid, sai selgeks, et seos väledusega sobib Ravalile ka sõidu poolest, sest ta on ergas ja reageeriv, kuid mitte närviline, ning piisavalt elav, et ka igapäevane teekond ei muutuks lihtsalt ühest punktist teise liikumiseks.
Väike auto uuel alusel
Raval on ehitatud uuele, väiksematele elektriautodele mõeldud MEB+ platvormile ning võrreldes seniste tagaveoliste mudelitega, nagu Cupra Born või Volkswagen ID.3, on siin tehtud oluline pööre, sest Raval on esiveoline. Tootja sõnul aitab see vähendada nii detailide hulka kui ka tehnilist keerukust ning ehitada seeläbi kergemaid ja soodsamaid autosid, kusjuures sama alust kasutavad ka sõsarbrändide mudelid nagu Škoda Epiq ja Volkswagen ID. Polo.
Minu proovitud auto oli Endurance varustustasemega, millele lisasid sisu EDGE ja Immersive paketid, kuid kuigi Raval mõjub väljast agressiivse ja veidi mässumeelsena, räägivad numbrid märksa praktilisemat keelt: pikkust on autol 4046, laiust 1784 ja kõrgust 1518 millimeetrit ehk mõõtude poolest võiks temas näha isegi üsna mõistlikku väikest pereautot – ja päris kindlasti mitte linnamaasturit.
Proovisõiduautol oli 52 kWh aku, millega lubatakse WLTP järgi sõita kuni 450 kilomeetrit, alalisvoolulaadimise maksimumiks märgib tehas 130 kW ning kodune vahelduvvoolulaadimine käib 11 kW võimsusega. Olemas on ka V2L-funktsioon, mille abil saaks vajadusel laadida näiteks elektriratast, kuid kõige suurem praktiline üllatus ei peitunud seekord elektris, vaid tagaosas, sest sügav pakiruum mahutab sõltuvalt seadistusest 431–441 liitrit.
Valgus ja heli
Autos kohtuvad valgus ja heli viisil, mis ei mõju lihtsalt efektitsemisena, sest uue põlvkonna nutivalgustus seob LED-ribad CUPRA helidega ning loob salongi omaette väikese lavaruumi. Kõige selle kõrval rõõmustab aga üks märksa lihtsam ja igapäevasem asi: roolile on tagasi tulnud füüsilised nupud, mida saab kasutada pilku teelt tõstmata ning mis muudavad auto juba esimestel kilomeetritel kuidagi tuttavamaks ja meeldivamaks.

Pikemal teel hakkab oma rolli mängima 475-vatine Sennheiseri AMBEO helisüsteem, mis ei täida salongi lihtsalt muusikaga, vaid loob päriselt ruumilise kogemuse ning sobis seekordse reisi iseloomuga eriti hästi.

Heaks kaaslaseks osutusid ka kootud kangaga sportistmed, mis hoiavad selga kindlalt, kuid ei väsita ka siis, kui sada kilomeetrit on järjest selja taha jäänud. Üks väike ja üsna praktiline puudus jäi siiski silma – tagapingil istujatel pole ukse kõrval sangasid, kus kiirel sõidul end kinni hoida.
Vanal Haapsalu maanteel
Seekordne ring kulges Mõigust läbi Tallinna ja Keila Haapsalu poole ning loomulikult valisin sirgema põhimaantee asemel käänulise vana Haapsalu maantee, sest hea proovisõidutee peab laskma autol enda kohta midagi öelda, mitte aitama üksnes kilomeetreid koguda.
Seal tuli Ravali iseloom kiiresti välja, sest auto istus teel nii kindlalt ning rool oli sedavõrd konkreetne, et korraks tekkis isegi küsimus, miks peab mõnel lõigul 110 asemel sõitma 90 km/h. Raval Endurance on kerge, erk ja vahetu – vajutad ning ta reageerib, keerad ning ta tuleb enesekindlalt kaasa –, kuid ka asfaldi kerkeid võttis vedrustus vastu vankumatult, nii et kuigi mingit prantslaslikku pehmust siin ei ole, ei muutu sportlikkus ebamugavaks jäikuseks ning salongi jõuab peamiselt vaid asfaltkatte laadist sõltuv rehvimüra.
Ukutuuri sünnipäev
Igal heal proovisõidul peab olema siht ning seekord polnud Haapsalu lihtsalt punkt kaardil, sest sõidu tegelik põhjus oli ukuleleansambli Ukutuur kaheksas sünnipäev, mistõttu kujunes Ravali proovimisest ühtaegu ka väike muusikaline sünnipäevareis.
Kaheksa aastaga oleme suvetuuridel vallutanud seitse saart ning jõudnud 60 avaliku kontserdi ja esinemiseni, mille sekka mahuvad nii valla rahvamajad ja suvekohvikud kui ka saja ukulelemängijaga lavaprojekt Sakus ning viimase aja üks meeldejäävamaid õhtuid – viimase kohani täis Jüri kiriku kontsert. Seekord polnud meil aga vaja suurt lava ega publikut, sest Pusku turismitalu mereäärses rahus piisas oma seltskonnast, pillimängust ja ühistest mälestustest, et vaadata tagasi juba läbitud teele ning visata õhku ka mõni järgmine siht – kasvõi kümnenda sünnipäeva kontsert Unibet Arenal.
Sinna sõites sai praktiline pool kohe päriselt järele proovitud, sest kolme ukulelemängija pagas, pillid, bassivõim ja sünnipäevatoidud kadusid pakiruumi palju lihtsamalt, kui neljameetrise auto välisilme põhjal arvata võiks.

Saladus peitub eelkõige sügavuses: kui pakiruumipõhi alumisse asendisse lasta, tekib kohe ruumi juurde ning kuigi Raval pole suur auto, oskab ta oma mõõte targalt kasutada.
Energia maailm
Juhi ees olevat infoekraani saab seadistada oma maitse järgi ning eriti positiivse üllatusena peegeldasid Apple CarPlay kaudu nii Apple Maps, Google Maps kui ka Waze sinna lisaks teekonnale ka eelseisvaid pöördeid. Kui aus olla, siis ei näe ma seetõttu erilist vajadust valida lisavarustuse nimekirjast CUPRA enda navigatsioonirakendust, ehkki telefoni kaardirakenduste kasutamisel tuleb arvestada ühe väikese puudusega: aku eelsoojendus tuleb enne laadimispeatust käsitsi sisse lülitada, mis on küll pisiasi, kuid talvise elektriautosõidu puhul sugugi mitte tähtsusetu.

Tehase lubatud 130 kW maksimumi kõrval näitas Eleporti äpp maksimaalselt 113 kW laadimisvõimsust, samal ajal kui kaheksa soojakraadi juures oli hästi jälgitav ka kliimaseadme energiatarve: salongi kiireks kütmiseks kulus alguses 1,5–3 kWh tunnis, temperatuuri hoidmisel langes näit aga umbes 0,4 kWh-ni tunnis.
Linnas meeldis mulle kõige rohkem B-Drive-režiim, sest Raval laseb ühe pedaaliga sõites kiirust väga loomulikult doseerida, pidurdab ise lõpuni, jääb seisma ja lülitab automaatselt sisse HOLD-funktsiooni. Enne Cupra tagasi viimist tehtud puhtal linnaringil langes energiakulu alla 14,7 kWh/100 km, kogu proovisõidu lõpuks oli läbisõidunäidule lisandunud aga 262 kilomeetrit ning keskmiseks kuluks kujunes väga hea 15,8 kWh/100 km – ja seda täislastis, pillide ja võimuga ning koos 110 km/h maanteelõikudega.

Päris viimase mulje jättis Raval mulle aga Peetri Selveri parklas, kus liikusin vaikselt ja mõtlesin juba auto tagastamisele, kui silmanurgast vilksatas Škoda Kodiaqi tagurdustuli. Kas päästis ülikiire reaktsioon või auto ohutusassistent, seda on tagantjärele raske öelda, kuid seisma me jäime ning kahe auto vahele oleks mahtunud vaid püstine tikutoos. Kohe tuli meelde müügimehe hoiatus 300-eurosest omavastutusest ja sellest, et eelmine sõitja oli tabanud just sama paremat esinurka, ent õnneks jäi seekord kõik terveks ning võtmed võis rahuliku südamega Topauto lauale panna.
Kokkuvõte
Nii saigi „vilgas välelane“ oma töö tehtud, viies meid turvaliselt punktist A punkti B, ilma et sõit ise oleks jäänud vaid igavaks kohale veeremiseks. Võib-olla ongi just see hea proovisõiduauto kõige olulisem tunnus: pärast võtmete tagastamist ei jää meelde ainult kilovatid ja liitrid, vaid ka tee, seltskond ning tunne rooli taga.

Raval on vilgas, kuid mitte sportauto; mahukas, kuid mitte linnamaastur; sportlik, kuid mitte ülijäik. Ta saab hästi hakkama nii linnas kui ka maanteel ning tema suurim tugevus peitubki selles tasakaalus, sest kuigi Ravali ostjaks võib esmapilgul pidada eelkõige üksikut linnainimest või paari, kes tahab kompaktset ja teistest veidi isikupärasemat elektriautot, võiks see sama hästi olla ka väikese lastega pere põhiauto, eriti siis, kui kõrgest isteasendist ja linnamaasturi kuvandist olulisemad on hea juhitavus, oma mõõtmeid oskuslikult kasutav pakiruum ning energiakulu, mis ei sunni iga pikemat sõitu laadimispeatuste järgi kavandama. Kui peaksin Ravali iseloomu veel kolme märksõnaga kokku võtma, oleksid need emotsioon, disain ja särtsakus.
Plussid
- Energiakulu on kontrolli all nii linnas kui maanteel ning B-Drive teeb linnas ühe pedaaliga sõidu väga mugavaks.
- Vilgas iseloom ja kindel juhitavus.
- Meeleolukas tulederivi aknaservas näitab õiget suunda.
- Sügav ja mahukas 440-liitrine pakiruum.
Miinus
- Tagaistujatel puudub käepide.
