Smilers ning Salleri veidi kähisev lauluhääl „ma tean, et maa…seisma jääda ei suuda, ma tean et kuul… on pimedam pool“ kostus Harmon/Kardoni 10.1 helisüsteemist, kui mulle sai selgeks, et seekordne reis viib meid avastama Hiiumaa keskosa.

 

Olen mitmeid kordi teinud tiiru peale sellele armsale saarele, kuid kordagi ei ole ma sattunud Hiiumaa keskele. Huvitav küll, miks? Samal ajal toimus Kärdlas Hiiumaa kaluritepäev, kus peaesinejaks just see sama Smilers ning nädalavahetusel ootas ees ka teenelise turbaväljade kombaineri Laasi sünnipäev.

Subaru Solterra nimi tuleb kahest ladina keelsest sõnast Sol ja Terra, mis tõlkes annabki toreda sõnamängu meie loo pealkirjaks.

Subaru on alati pakkunud oma automudelites sümmeetrilisist nelikvedu, mis tagab hea juhitavuse ja ohutuse, sõltumata ilmast või teekattest. Subarud ei ole pelgalt linnamaasturid, vaid nendega julgeb rahuliku südamega keerata metsateele ja kergemale maastikule, pelgamata kinnijäämise ohtu. Eks ma ise ole ka veidi Subaru usku, sest aegade jooksul on peres olnud viis Põhjanaela märki kandvat sõidukit – Legacy, kaks Foresteri ja ka kaks XV-d.

Ja nüüd siis seesama Subaru tugevus – sümmeetriline nelikvedu, jõuab nelja rattani kahe 80 kW elektrimootori koostöös. Kokku teeb see 160 kW või 218 elektrilist hobujõudu, mis teeb Solterrast kõige parema kiirendusega Subaru. Jõuga selga istemesse see 6,9 sekundiga nullist sajani ei suru, kuid see kiirendus on selline meeldiv ja pidev.

Kõrgus maapinnast on tervelt 210 mm, mis on tavapärasest linnamaasturist rohkem ja meelitab rooli metsateele keerama. Nii nagu ka ohtra plastiga varustatud tiivaservad, mis mingi nurga all meenutavad minu igapäevast XV-d, kuid on kõvasti kõrguses juurde võtnud.

Ja selline välimus annabki teada, et võta mind ja vii asfaldilt metsateele ja vaata, kuidas ma seal toime tulen.

Kui veelkord Solterra välimusel peatuda, siis legendi kohaselt olevat mitusada Subaru ning Toyota inseneri nädalaid koos istunud ning vaielnud selle üle, milline see ühine elektriline esiklaps välja peab nägema. Ja siinkohal legend lõpeb ning edasi tuleb minu järeldus, et selle ühise laua äärest astus läbi ka üks Lexuse disainer, kes lõpetas vaidluse ning ütles selgelt välja, milline see auto peab olema. Kui hoolega Lexus RZ võrrelda kahe eelnevalt nimetatud mudeliga, siis eest vaates on kõik kolm oma tootja nägu, samas küljelt ja tagant lähenedes tulevad esile just Lexus RZ geenid.

 

Vii mind rappa

Keset Hiiumaad asub Pihla – Kaibaldi looduskaitse ala, mida õnneks läbib ka RMK matkarada. Ning selle looduskaitseala ühes vasakus servas asub Hiiumaa suurim soo – Pihla soo, kus üle veerandsaja aasta kaevandati turvast. Tootmine lõpetati 2021 aastal ning nüüd ootab ees turbaraba rekultiveerimine, milleks kulub üle tuhande aasta. Ehk siis kõrgrabast saab ühel hetkel jälle madalsoo.

Laas, kes on neil turbaväljadel kombainiga turvast freesinud üle kahekümne aasta, viiski meid rabaekskursioonile ja ning rääkis ja näitas, mis seal juhtuma hakkab.

Üle kümne aasta on turbarabas sõbralikult territooriumi jaganud kombainid, traktorid ning… merikotkad. Olen elus näinud kahel korral merikotkast kõrgel taevas hõljumas. Nüüd aga lendasid need majesteetlikud linnud lihtsalt sinu ees ja kõrval. Ja mitte – üks-kaks, vaid vähemalt kuus suurt ja uhket merikotkast. Ehk siis nemadki tulid seda vaikuses kulgevat Subaru elektriautot uudistama ning ennast Subaru seltskonnale näitama.

Meie tripp viis mööda ka endisest Määvli turbarabast, kus kuivenduskraavid on kinni aetud ning vesi hakkab raba üle võimust võtma, muutudes aegamööda sooks.

Metsateedel kulgeb Solterra mugavalt, raskemates kohtades on abiks kahe režiimiga X-Mode. Päris sohu me Subarut ei juhtinud, kuigi osaliselt kulgesime RMK matkarajal, mis kohati metsateed ei meenutanud.

Sisevaade

Sõiduinfo nii juhiesisel seitsme tollisel ekraanil kui suurel 12,3“ ekraanil on väga minimalistlik.
Juhi ees on hetkel aktiivse sõidu keskmine ning hetkekulu liigub joonekesena nagu ka Foresteris ning XV-s.

Ainult et – ja siit tuleb hetkel Solterra kõige suurem miinus – kui juhil on pikkust üle keskmise,  siis see ekraan jääb rooli varju ning kõike ei näe. Veidi aitas minu puhul istme kõrgusega mängimine, kuid ideaalset isteasendit ja vaadet ma kokku ei saanudki.

Suurele ekraanile saab ette kuvade viimase tripi keskmise ning eelmiste päevade keskmised. Ja kõik. Kulla Subaru (ja ka Toyota) – ma saan aru, et tegemist on esimese päris elektriautoga. Kuid enne ratta leiutamist võiks üle vaadata, kuidas teised tootjad oma energiakulu kuvavad ning millist lisainfot saab juurde vaadata. Siinkohal lähevad teele minu kiitused nii Škoda kui ka Kia poole, kes suudavad kuvade nii keskmist kulu kui hetkekulu numbrites. Ja täpselt sama teema ka laadimisega – mida ütleb esmakasutajale info ekraanil, et aku täislaadimiseks kulub 3 ja pool tundi. Näita ikka laadimise hetkevõimsust, selle järgi oskab iga põhikooli lõpetanu arvutada, kui kiiresti aku saab juurde 50 või 100 kilomeetrit sõiduulatust. Või kui veel kaks sammu edasi unistada, siis isiklikult meeldib mulle Škoda lahendus, kus kirjas selgelt mitu kilomeetrit tunnis või 10 minutiga aku energiat juurde saab. Jääb ära ka arvutamine 100 piires.

Kliima seadete reguleerimiseks on õnneks olemas kõik nupud suure multimeedia ekraani allservas, kõik mugavalt parema käe näppude all. Ka kõik teised juhtnupud paiknevad voolava disainiga keskkonsoolil. Nutitelefoni saab juhtmevabalt laadida ning Apple CarPlay töötab stabiilselt ka juhtmevabalt – tubli, Subaru!

Ainult, et miks kauni tekstiilkatte kõrvale on disainer lisanud keskkonsooli musta kõrgläikelise viimistluse, mis korjab üliagaralt kokku kõik tolmukübemed ning näpujäljed?

Nelja inimese kolme päeva varustus mahub 452 liitrisesse pagasiruumi lihtsalt, tõsta sisse ja pärast välja ning ei mingit planeerimist ega asjade ümbertõstmist, nagu ma XV puhul pean vahel rakendama.
Kõigile neljale reisijatele on olemas oma USB-C laadimispesa, kaks ees ja kas taga. Soojendusega on lisaks esiistmetele ka tagaistmed, ehk Solterra sobib ideaalselt ka meie talve.

Energiakulu

Väike trip Hiiumaale osutus lausa 435 kilomeetri pikkuseks. Keskmine energiakulu nelja reisija ning nende pagasiga pardal oli 18,2 kWh/100 km kohta. Tootja poolt lubatu 414 km on suveoludes täiesti mõistlik pakkumine, kui liikuda vaid linnas või linna ja lähivalla vahel. Ja 110 km/h ning 120 km/h ei ole jätkuvalt soovitatud kiirused elektriautole. Mõigu – Jüri – Saku – Tallinn ringil õnnestus keskmiseks kuluks saada 14,6 kWh/100 km. Mis tähendab, et alati ei pea sõitma lubatud maksimaalse kiirusega 110 ja 120 km/h, sest need tõstavad oluliselt elektriautode keskmist energiakulu.

Maksimaalselt suudab aku laadida 150 kW, Saku Alexelas testlaadimist tehes 30% akuga ei õnnestunud nii suurt numbrit saavutada. Silma alla jäi maksimaalsena vaid 96,6 kW. Ilmselt oleks pidanud veidi pikemalt laadima, aga sel hetkel ei olnud sellist varuaega kuskilt võtta.
Käinas Enefit Volti laadija annab välja 50 kW ning sellise maksimaalse laadimisvõimuse saavutas Subaru 30 sekundiga. Hea kui kodupoe kõrval on laadija olemas ja vaba. Saad kaks – ühes J.

Kokkuvõte

Võimekas reaalse neljarattaveoga elektriauto, mis mahutab lahedalt neli reisijat ning kulgeb väga hea helisoundiga kuni 400 km kaugusele. Seda Harmon/Kardoni  helisüsteemi pean eraldi kiitma.

Plussid

  • Reaalne X-Mode ja nelikvedu
  • Väga hea helisüsteem
  • Juhtmevaba Apple CAaPlay
  • Subaru, lihtsalt Subaru

Miinused

  • Kõrgläikega must keskkonsool
  • Vähene statistika energia osas
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»