Nissan Ariya üllatab positiivselt

Nissan üllatab ja seda vägagi positiivselt. Ariya on Nissani teine täiselektriline mudel peale Leafi ning areng on kulgenud õiges suunas. 

Seekordne lugulaul hakkas kummitama hoopis siis, kui olin ARIYA City Motors Lasnamäe esindusse tagastanud ning istusin oma igapäevase XV rooli. Jääääre ja Tõnu Timmi suust kostus sulatõtt:„..lihtsad asjad kergelt käes, nende väärtust siis sa näed kui nad on sul läinud käest ja oled ilma…“ 

Igav ja üheülbaline disain ei müü ning selles on vaates on Nissan Ariya nagu sõõm värsket õhku. Kahevärvi lahendus on soliidne, tagatuled moodustvad ühtse terviku ning stiilne, kuid samas lihtne disain jätkub ka interjööris.

Esipaneeli alumine osa on jagatud kaheks – üleval pehme sametist tekstiili jäljendav osa ning selle all puiduimitatsioon, kuhu on uputatud vajutatavad nupud. Ei mingit mängimist puutetundlikkusega.

Esiustes ning põranda juures lisab hubasust tekstiili jäljendava mustriga taustavalgustus, värvi valida küll ei saa, kuid oluline on funktsionaalsus – kõik mida on vaja pimedusest välja tuua, on kenasti valgustatud. 

Esmapilgul tundub, et kliimanupud on puutetundlikud, kuid see tunne on petlik. Nupud on uputatud paneeli sisse ja on reaalselt näpuga vajutatavad.  

Juhiabilised

Nissan jätkab üllatamistega ning on lisanud juurde kaks toredat abimeest, mis kindlasti leiavad rohket kasutamist ning teevad ka liikluses kulgemise ohutumaks.

Ringtee tuvastamine

Tulin õhtul Jürist Peetrisse mööda väikest Rae teed, kus poole kilomeetri ulatuses on ringreele järgnev ringtee. Esimesele ringteele lähenedes võttis auto ise hoo maha kuni kiiruseni 20 km/h. Hakkasin vasakule-paremale ringi vaatama, et kus see auto või takistus on, kuid ei leidnud midagi.

Järgmisele ringile lähenedes märkasin HUD-i peal ringtee märki ning sain aru, et Nissanis on olemas ka selline tore automaatika, mis tuvastab ringtee ning vähendab ohutuse mõttes kiirust omaenese tarkusest. Liiklusohutuse vaates on selline tegevus igati positiivne.

Väga hästi toimib ka liiklusmärkidelt piirkiiruste lugemine. Liikudes püsikiirushoidjaga kiirusega 90 km/h ja kui auto tuvastab kiirusepiirangu 70 km/h, annab ta sellest teada ka juhi ees oleval ekraanil – palun vähenda kiirus ja selleks tuleb vaid korraks kiirus alla nuppu vajutada. Teinekord jutuhoos või omi mõtteid mõeldes võib mõni uus kiiruspiirang kahe silma vahele jääda ning sellisest juhi informeerimisest on tõesti abi.

Ja see maailm töötab ka vastupidi – jõudes 90 km/h alast 110 km/h alasse on info ekraanil ning uue piirkiiruse valimiseks piisab kiirus üles vajutusest. Tegelikult on see väga mugav lahendus ja jumal tänatud, et auto seda kiiruse muutmist veel ise ei tee!

Miskil põhjusel suuris Ariya Viljandi maanteel Luige kandis välja lugeda olematu 20 km/h liiklusmärgi ning otsustas püsikiiruse 70 km/h äkkpidurdada 20 peale. Jumal tänatud, et sel hetkel teist autot sabas ei sõitnud.

Miskipärast on Nissan otsustanud loobuda ühe pedaali sõidu funktsioonist, kuigi Leafi puhul oli see e-Pedal üks parimaid omadusi. Tõstes jala gaasipedaalilt jäi Leaf täielikult seisma, aga Ariya pidurdab küll suure hoo maha, kuid jääb ikkagi kulgema kiirusega 5 km/h. Ei tea, kas see on tingitud liiklusohutusest või miskist muust, kuid see on kindlasti üks miinus Ariya puhul, vähemalt minu vaates.

Fossiilseid kütuseid kasutades ei ole vaja telefoni viite äppi, et kütuse eest tasuda – kõikides tanklates saab kasutada maksmiseks nii sularaha kui maksekaarti. Elektriauto laadimiseks pead aga kindlasti kasutama teenusepakkuja äppi ja muud võimalust ei olegi.

Seetõttu oli tore üllatus Jõhvi Terminali lahendus, kus saad tasuda pangakaardiga elektriauto laadimise eest autopesula makseterminaalis. Veidi pead küll jalutama, kuid võimalus maksekaarti kasutada on olemas.

Ja siis see mitte positiivne üllatus – tulen auto juurde tagasi, käes kohvitops ning uksed lähevad lukust lahti, mis on täiesti loogiline ja nii peabki kaasaegse auto juures olema, kuid koos sellega kaasneb …teavitus, et laadimine on lõppenud. Ausalt?!?

Ühtepidi on selline lahendus hästi lihtne – noh kui meenutada minu eelnevaid kirjatükke märksõna alt „seiklused laadimisega“. Teisalt aga peaks mul olema ikka valikuvõimalus, kas ikka auto juurde naasmine tühistab laadimise või mitte. Menüüdes uurides ei leidnud ma kohta, kus sellist loogikat muuta saaks. Siinkohal väike vihje – jäta võti autosse või juhiuks irvakile, siis ei toimu automaatset lukustust ega ka vastupidist tegevust. 

Ariya õigeks keskkonnaks on siledad asfaltteed, kus sõitmine kulgeb väga vaikselt ja mugavalt. Eriline rõhk sõnade paaril – väga vaikselt, maanteemüra ei jõua tänu heale heliisolatsioonile salongi. Ja seda sõltumata istekohast – vaikne on nii esiistmel kui tagapingil.

Keerates aga asfaldilt kruusateele, ilmneb Ariya teine pale – jäikus tagarataste all. Vedrustuse käik on suhteliselt lühike ning kõik ebatasasused jõuavad kindlalt istujateni. Isegi „lamavate politseinike“ ületamine lubatud kiirusel 30 km/h ei ole soovitav, tervislikum on neist lihtsalt üle veereda. 

Energia maailm 

Laadimise info on ka võhikule arusaadav ega vaja näppude abi ega kalkulaatorit. Nissan kasutab lihtsat ajamäärust ja näitab, kui mitu minutit kulub, et aku laetus järgmisele levelile jõuab. Lihtne ja graafiliselt hästi loetav.

Suurema akuga mudelid toetavad 22 kW kolmefaasilist kodust laadimist, mis tagab kolm korda kiirema laadimise kui väiksema akuga mudelite 7,4 kW pardalaadija. 
Kiirlaadimisel on maksimaalne võimekus 130 kW, kindlasti tasub sisse lülitada aku automaatne jahutamine (suvel) ja soojendamine (talvel), sest vaid niimoodi on Ariya suuteline koheselt suurema võimsusega laadima.

Ja loomulikult tuleb kasutada auto enda navi laadimisjaama sõiduks. Sellisel juhul on aku õigel temperatuuril ning kiire laadimine algab kohe – minuti-pooleteisega kerib 50 kW end 130 kW peale. 

Ariya annab ka väga korraliku ülevaade energia kasutuse osas, kuid ühe Nissani kiiksuga – paigal seistes näiteks foori punase tule korral, kus meetreid juurde ei tule, tõuseb kulu koheselt 45 kWh/100 km kohta. Oma loogika on siin sees, kuid selline loogika tõstab automaagiliselt keskmist energiakulu – mootor jõudu ei rakenda, kulu on vaid kliima ja multimeedia osas. Kusjuures on õhksoojuspump Nissan Ariyal põhivarustuses. 

Ökosõit elik liikumine kolme valla ja Tallinna testiringil, kus kiirus ei ületanud kordagi 70 km/h, annab positiivse tulemuse – vaid 14,8 kWh/100km.  

Kolme päevaga läbisin Ariya roolis 468 kilomeetrit ning keskmiseks energiakulu 20,4 kWh/100 km kohta.

Tootja ise lubab keskmiseks kuluks 18,4 kWh/100 km. Päris kindlasti tõstab keskmist energiakulu sõitmine meie niinimetatud kiirteedel, kus üleval 110 km/h märgid. Nojah – ega keegi ei käsi mul sõita maksimaalse kiirusega, kuid kiirel sõidul on oma võlu – jõuan lihtsalt veidi kiiremini kohale.

Linnas ja lähivallas liikudes, kus kiirused jäävad alla 70 km/h, on energia kulu hoopis väiksem kui tootja keskmine.

PLUSS 

• Ülivaikne salong
• Madal energiakulu
• Ruumikus
• Hetkel üks parimaid hinna ja omadustega elektriauto

MIINUS

• Mittetäielik e-Pedal
• Jäikus kruusateel