Igikeltsa asendumine digikeltsaga

Hiljutise Sõnause võistluste tulemusel sai rahvalt kõige rohkem hääli sõna digikelts, mis tähendab aegade jooksul kogunenud digiprügi. Sellest, et digiprügile uusi eestikeelseid sünonüüme pakutakse, võib järeldada ehk seda, et Eesti inimesed valutavad selle teema pärast südant, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi politoloogia nooremteadur Pirjo Turk.

Elan praegu Singapuris. 14. oktoobril oli riigi kahe suurema panga tegevus kaheksa tundi häiritud, kuna nende andmekeskused olid üle kuumenenud. Singapuris keelati aastatel 2019–2022 andmekeskuste ehitamine ära, sest valitsusel tekkis mure nende üha kiirema lisandumise ja seetõttu hüppeliselt suureneva energiatarbimise pärast.

Singapuri kuumas kliimas kulub andmekeskuste jahutamisele palju energiat ja ka vett. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel põhjustavad andmekeskused ja ülekandevõrgud kogu maailmas ühe protsendi energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Aina kasvav andmekeskuste koormus ja nende juurdeehitamine võib pidurdada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Euroopa Liit on seadnud julge eesmärgi saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Selle juures mängib keskset rolli digitaliseerumine.

Digitehnoloogia kasutamiseks on aga vaja andmekeskusi, mis on omakorda energiamahukad ja suurendavad märkimisväärselt süsinikdioksiidi heitkogust. Niklas Sundberg tõendas oma hiljutises artiklis[1], et üks tüüpiline andmekeskus tarbib aastas sama palju energiat kui 50 000 kodu.

Tehisintellekti kasutuselevõtt on osutunud tohutult energiakulukaks. Microsoft on tunnistanud, et 2021. aastast 2022. aastani kasvas nende serverite veekulu 34%, Google’i sama näitaja oli 20%. Sealjuures hoolivad need kaks firmat oma keskkonnajäljest ja soovivad saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsuse. Ekspertide sõnul on selline kulude kasv tingitud tehisintellekti arendamisest.

Obringeri jt uuringu järgi[2] on internetikasutusest tingitud üleilmne veejälg 2,6 triljonit liitrit – see on sama mis näiteks miljoni olümpiamõõtmetes basseini maht. Suurem osa USA andmeservereid asuvad aga piirkondades, kus on juba praegu probleeme põua ja veepuudusega.

Kui rääkida pilveteenusest, siis sõna pilv võib meis tekitada illusiooni, et digimaailm ongi osa keskkonnast ehk midagi, mis hõljub õhus.

Meie telefonid ja muud nutiseadmed salvestavad pidevalt fotosid, andmefaile, videoid, meilivestlusi ja muud pilve, mis ei ole aga midagi muud kui needsamad elektrit õgivad ja üüratutes kogustes vett kulutavad andmekeskused, mille toimimine ja töötamine on meile nüüdseks eluliselt vajalik. Lisaks koormame neid üle suure koguse digiprügiga ehk „andmetega, mis ei tooda lisandväärtust ei üksikindiviidi ega organisatsiooni tasandil“[3].

Mõne uuringu järgi moodustavad sellised andmehoiuteenused umbes 30% süsteemi võimsusest. Pole harvad juhud, kui andmekeskused säilitavad samadest andmetest 20 või enam koopiat, millega raisatakse salvestusruumi ja kulutatakse energiat[4].

Praeguseks kasutab u 66% inimestest maailmas internetti ja see osakaal kasvab järjepanu. Obringer jt leiavad, et juba mõni aasta tagasi paiskus internetikasutuse tõttu kogu maailma atmosfääri 97 miljonit tonni süsihappegaasi aastas.[5]

See on sama palju kui Soome ja Rootsi terve aasta heitgaaside kogus kokku. Morley, Widdicks ja Hazas on hinnanud, et internetikasutuse jälg on sama suur kui kogu maailma lennundus-sektoril[6] ning mõningate ennustuste kohaselt kahekordistub internetist tulenev heitgaaside jalajälg 2025. aastaks.[7]

Ei taha küll olla tujurikkuja, kuid probleem ei ole vaid digiprügis või tehisintellektis. Mõni aasta tagasi BBC‑s ilmunud Sarah Griffithsi artikli[8]põhjal on näiteks Pornhubi voogedastuse jälg sama suur kui kogu Belgia aastane elektrikulu.

Samas artiklis on esitatud ka võrdlus, et kui iga täiskasvanud Suurbritannia elanik jätaks pärast mõnd koosviibimist tänumeili saatmata, säästaks see 16 433 tonni süsinikdioksiidi aastas, mis on sama hea kui 3334 diiselauto eemaldamine liiklusest. Samuti on jõutud järeldusele, et kui saata kogu aasta jooksul umbes 20 e-kirja päevas, võrdub see heitega, mis tekib, kui auto läbi 1000 km[9].

Nende ärevust tekitavate faktide eesmärk on öelda, et elame nüüdseks kahes maailmas – füüsilises maailmas ja digimaailmas – ning neis mõlemas on meil võimalik teha valikuid, mis on keskkonnale vähem kahjulikud.

Digitaliseerumine on kahtlemata oluline arengumootor, mis on pakkunud keskkonda kahjustavale tegevusele (nt paberkirjade saatmine, koosolekute pärast reisimine) paremat alternatiivi, kuid meil tuleb harjuda, et ka sellel on ebasoodne mõju.

Jah, muidugi on veebikoosolekul väiksem jälg kui eri transpordivahenditega koosolekule kohalesõitmisel ja loomulikult on Messengeris saadetud sõnum säästvam kui paberile kirjutatud ja posti teel saadetud kiri.

Teisalt võimaldab digimaailm meil üle tarbida, mistõttu vaatame palju rohkem filme ning teeme mitu korda rohkem fotosid ja saadame neid samuti märksa rohkem kui vanasti, mil see nõudis aega ja raha. Ületarbimine pole aga ei digi- ega pärismaailmas keskkonnale hea.

Õnneks on näha, et järjest enam inimesi, asutusi ja ettevõtteid on hakanud teadvustama digikeltsa kasvavat mõju ning on valmis aitama kaasa selle vähendamisele. Toimub ju Eestiski iga-aastane Telia algatatud digikoristuspäev ja programmi „Roheline kool“ digikoristusnädalal, milles löövad kaasa nii eraisikud kui ka usinad õppeasutused. Mida rohkem osalejaid selliste ettevõtmistega liitub, seda suurem on ka digikoristuse soodne mõju ühiskonnale.

[1] Sundberg, N. (2023). Tackling AI’s Climate Change Problem. MIT Sloan Management Review, 12 Dec. https://sloanreview.mit.edu/article/tackling-ais-climate-change-problem/. 

[2] Obringer, R., Rachunok, B., Maia-Silva, D., Arbabzadeh, M., Nateghi, R., ja Madani, K. (2021). The overlooked environmental footprint of increasing Internet use. Resources, Conservation and Recycling, 167, Article 105389. https://doi.org/10.1016/j.resconrec.2020.105389. 

[3] Päiv, S., Nõmm, E., Mägi, K., Ainen, K., Kalmus, K., Arfanov, M., Perli, S. (2021). ELU projekt „Digiprügi“. Tallinn: Tallinna Ülikool. https://elu.tlu.ee/sites/default/files/2022-04/ELU-projekt_DIGIPR%C3%9CGI_raport.pdf. 

[4] Mahan, J. (2023). Understanding Data Center Energy Consumption. C&C Technology Group, 8 June. https://cc-techgroup.com/data-center-energy-consumption/.  

[5] Obringer, R. jt. 

[6] Morley, J., Widdicks, K., & Hazas, M. (2018). Digitalisation, energy and data demand: The impact of Internet traffic on overall and peak electricity consumption. Energy Research & Social Science, pp. 128–137, April. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2214629618301051. 

[7] Vt ka https://www.energuide.be/en/questions-answers/do-i-emit-co2-when-i-surf-the-internet/69/ ja Kilgore, G. (2023). Carbon Footprint of the Internet Over Time Since 1990 (With Graphics) 10 June. https://8billiontrees.com/carbon-offsets-credits/carbon-footprint-of-the-internet/. 

[8] Griffiths, S. (2020). Why your internet habits are not as clean as you think. 6 March. https://www.bbc.com/future/article/20200305-why-your-internet-habits-are-not-as-clean-as-you-think. 

[9] Energuide.be (2024) Do I emit CO2 when I surf the internet? https://www.energuide.be/en/questions-answers/do-i-emit-co2-when-i-surf-the-internet/69/.