Kui meie nutitelefon on meile juba ülimalt oluline kodus, siis reisil tõuseb selle tähtsus veelgi. Mida aga teha, kui see kogemata kuhugi ununeb või viivad selle ära taskuvarga osavad näpud? 

 

Reisil telefonist ilma jäämine võib olla tõsine löök, kuna see on ju peaaegu ainukeseks sidemeks koduga: seal on meie reisiplaanid-kaardid, meie pangarakendused, postkast ja tuhat muud olulist vidinat.  

Kuigi esimese asjana tundub otstarbekohane paanikasse sattuda, siis tegelikult just seda teha ei tohi, vaid tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Tegelikult tasub igaks juhuks ettevalmistusi teha juba enne telefoni kadumist.  

Nii tasub näiteks kõik olulised rakendust (sh pangarakendused) varustada kaheastmelise tuvastastamissüsteemiga. Samuti tasub välja trükkida erinevad hotellibroneeringud, lennupiletid jms dokumendid. Nendest võib abi olla ka siis, kui telefon otsustab näiteks lihtsalt otsad anda ja oma töö lõpetada.   

 

Alati tasub proovida helistada… 

Kui oled reisil viibides paigaldanud telefoni kohaliku SIM-kaardi nagu paljud kokkuhoidlikud inimesed teha armastavad, siis tasub see number endale kindlasti kuhugi kindlasse kohta üles kirjutada (ja siin ei pea ma silmas telefoni, vaid mingit füüsilist paberit, mida kindlasse kohta paigutada). Seda on vaja selleks, et telefoni kadumise korral esimese asjana proovida oma telefonile helistada. Äkki leidis telefoni mõni kristalselt aus kohalik, kes soovib seadme seaduslikule omanikule tagastada. Need juhtumid pole põrmugi harvad.

Kui helistamine tulemust ei anna, siis proovi kasutada seadme lokaliseerimisrakendust (iPhone’il nt Find My-rakendus). Selle jaoks pead ilmselt oma hotellis või sõbralikelt kohalikelt laenama võrguühendusega süleri või tahvelarvuti. Kui aga ka siin tulemust ei ole, siis tasub kindlasti aktiveerida spetsiaalne režiim telefoni kadumise puhuks (Lost Mode).  

Lõpetuseks teavita juhtunust oma sideoperaatorit ja kirjuta avaldus politseile. Selleks puhuks oleks hea, kui sa teaksid näiteks oma telefoni VIN-koodi. Väike nipp – telefoni VIN-kood on reeglina kirjas telefoni karbil (igatahes iPhone’il on see seal) ning piisab kui sa seda pildistad, sest reeglina varundab iPhone oma fotod pilve, kust sa hiljem selle vajadusel kergesti üles leiad.  

Kui su telefon on regulaarselt ennast varundama pandud, siis jääd praktiliselt ilma ainult raudvarast, sest kogu infopagasi saad mugavalt alla laadida uude telefoni.  

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."