TV ja meelelahutus
1 min lugemine
27. aprillil alustab Telia Inspira kanalil värske kodumaine komöödiasari „Siis kui elu maitses hästi“. Näitlejate sõnul on valusnaljakas seriaal ühteaegu ahhetama panevalt jabur kuid teisalt ka äratundmist pakkuv.
Sari räägib viiekümnendates eluaastates Danist, kelle elu läks allamäge pärast seda, kui naine ta neli aastat tagasi maha jättis. Dan püüab oma eksnaist tagasi võita, paludes juhendamist oma täiskasvanud tütrelt. Uurisime lähemalt antud sarja kohta näitlejatelt Mait Malmstenilt, Hilje Murelilt, Harriet Toomperelt, Hendrik Toomperelt, Helena Lotmanilt, Amanda Hermiine Künnapaselt, Ülle Kaljustelt ja Christopher Rajaveerilt.
Võta paari lausega kokku, mis sarjaga on tegu.
Mait Malmsten: Tegemist on minu meelest looga, kus peategelased, sõbrad Dan ja Toomas üritavad oma kiiva kiskuvat elu kuidagi siiski elada, kuidagi lõbutseda ja proovivad taas nii öelda rööbastele saada. Teevad nad seda kõike neile teadaolevate vahenditega.
Hendrik Toompere: See on sari, kus räägitakse vajadusest väljuda väljakujunenud elurutiinist. Taas korduv igapäevane elumuster ei paku enam rõõmu ja tekitab vaid väsimust ja tüdimust. Ühe variandina nähakse taas pöördumist algsete olukordade juurde kui elul oli värve ja maitseid millest ka rõõmu tunti. Teekond väljakujunenud rutiinist vabanemiseks on pikk ja seikluslik.
Kes on sinu tegelaskuju sarjas ning kuidas sa teda kirjeldaksid?
Mait Malmsten: Dan on hea südamega, aga kõikuva moraalitunnetusega mees. Ta ei suuda oma armastust fokusseerida ja sellest ka tema hädad.
Hilje Murel: Minu mängida on peategelase Dani endine abikaasa, Gerli. Ta on disainer, elab juba 4 aastat uue elukaaslasega Hispaanias. Daniga on neil täisealine tütar Grit.
Helena Lotman: Grit on Dani ja Gerli täiskasvanud tütar, kes õpib Berliinis personalijuhtimist. Tulles isale appi tema elu korda seadma, saab Grit aru, et inimeste juhtimine, eriti oma lähedaste juhtimine, võib olla väga keeruline. Samal ajal peab ta ka peeglisse vaatama – kas standardid, mille järgi ta isal soovitab elada, on talle endale jõukohased.
Hendrik Toompere: Toomas on karastunud 90date kauboiseaduste tulest läbi tulles omad lõivud maksnud ning on üksik ja rahulolematu selle olukorraga. Iga päev genereeritud uued äriideed lähevad vett vedama, sest eluviisid on liiga heitlikud. Tal on vaid sõber Dan, kelle aitamises tajub ta ka enda elule uut perspektiivi.
Amanda Hermiine Künnapas: Liivika on Dani tütre Griti pruut. Grit ja Liivika kohtusid Berliinis ülikoolis ning on sarja pihta hakates olnud koos 6 kuud. Kirjeldaksin Liivikat kui lõbusa naiseliku naisena, kellel on aga omad kapriisid ning sageli tema soovid ja tujud võivad Griti hullumeelse perekonnaga vastuollu minna.
Harriet Toompere: Minu tegelane on üks värv selles peategelase kirjus lapitekis. Üpriski ebastabiilse olekuga naisterahvas. Kui oleks minu tegelane peaosas, siis saaks tema kaudu jutustada samasugust eneseotsingulist, puntrasse jõudnud inimese lugu.
Ülle Kaljuste: Vitaalne pereema, kellel on armastav ja abistav abikaasa ning, kes püüab oma kärgperes asjad korras ja kontrolli all hoida.
Christopher Rajaveer: Siim on peategelase kolleeg advokaadibüroos, kes kehastab normaalset kõrvalpilku ja imestajat. Peategelasega toimuv on lihtsalt nii jabur, uskumatu ja ahhetamapanev, et Siim katsub kolleegi aidata, ühtlasi järje peal püsida ja nurga taga asja üle itsitada. Meie advokaadibüroo on päris lõbus seltskond ja peategelasega toimuv teeb bürooelu veel särtsakamaks.
Kuidas on sarjas näidelda koos pereliikmega?
Harriet Toompere: Pereliikmetega ma mängin teatrilaval õhtust õhtusse. Me töötame samas teatris. Selles suhtes on see midagi, mis on täiesti loomulik. Ja rollide suhted pole ka kuidagi loomuvastaselt pahupidised, ma saan olla sisse võetud mehest, kellest ma seda nagunii olen, siis pole siin palju vaja mängidagi.
Mait Malmsten: Sellega mu meelest mingit erilist olukorda ei kaasne. Teeme ju kõik oma tööd. Aga no tore on!
Hendrik Toompere: Ma olen aastaid oma pereliikmetega jaganud lavalaudu ja seega ei ole selles midagi erakordset. Mingis mõttes on isegi lihtsam, kuna me mõistame teineteist hetkega.
Amanda Hermiine Künnapas: Antud seriaalis ma emaga võtteplatsil kokku ei puutunud, aga mulle tundub see tore, et saame koos samas projektis kaasa lüüa.
Mille järgi otsustasid vastu võtta rolli „Siis kui elu maitses hästi“ sarjas? Mis oli see, mis sind kõnetas?
Hilje Murel: Otsus kaasa teha sündis režissööri, Andres Puustusmaa kutse peale, see on meie esimene koostöö. Huvitav väljakutse on kehastada naist, keda stsenarist kirjeldab sõnadega PUHKUS, SUVI, SOOJUS, SEIKLUS.
Mait Malmsten: Kui sõber Andres midagi ette võtab, on selles alati mingit intriigi sees, nii ka siin. Minu meelest on tegemist tragikoomilise maailmaga, kus sees olla on põnev.
Ülle Kaljuste: Osalen seriaalis, kus on minu lemmiknäitlejad, kes inspireerivad mind mu töös ja elus ka väljaspool seda seriaali.
Hendrik Toompere: Kuna tegemist oli väga teistsuguse looga, mida Andres Puustusmaa jutustada soovis, siis olin kohe nõus. Seda enam, et osalesin ka loo ja oma tegelaskuju modelleerimisel.
Amanda Hermiine Künnapas: Eelkõige usaldasin seriaali režiid. Kuna tegu on väga kogenud režissööriga, siis võtsin pakkumise kohe vastu. Teiseks on ka stsenaarium väga julge ja julged asjad mulle meeldivad.
Christopher Rajaveer: Andres Puustusmaa soov mind kasutada oli minu jaoks piisav põhjus osalemiseks. Ka sisu poolest tundus kõik tore. Seriaalis mängivad imelised näitlejad, paljud neist minu kolleegid Draamateatrist. Õigem oleks vastata, et ma ei näinud ainumatki põhjust, miks mitte osaleda.
Helena Lotman: Mul ei olnud küll sarjas sugulasi, aga üks väga tore seriaalipere oli küll. Režissöör, kes juhtis tundlikult ja peenelt kogu me plahvatuslikku kampa.
Kellele soovitaksid „Siis kui elu maitses hästi“ sarja vaadata? Miks?
Mait Malmsten: Usun, et nii mõnelegi on siin äratundmist, kas just äratundmisrõõmu, aga laest võetud need olukorrad pole, kuhu tegelased satuvad. Ja loodetavasti saab nende halearmsate tegelastega koos veidi elu üle muiata.
Helena Lotman: Ühest küljest on lugu traagiline – inimesed on oma eluga hädas. Aga kõik see rullub lahti mõnusas absurdi kastmes, pusserdatakse ja punnitatakse, aga mingil põhjusel jõutakse ikka algusesse. Soovitan seda vaadata kõigil, kes tahavad korraks välja zoomida ja kõrvalt näha, kui jabur on see, kuidas me lubame end muuta, aga tegelikult ei tee seda. Kui tahame tunda oma elus midagi, mida me pole kunagi tundnud, peame tegutsema nii nagu pole varem tegutsenud.
Ülle Kaljuste: Loodan, et seriaal on valusnaljakas vaatamine, kus kombatakse julgeid piire. Soovitan vaatajatele, kes ei karda enda üle naerda ja kes pole kibedad kommenteerijad kui kellelgi isiklikus elus vahel viltu veab.
Christopher Rajaveer: Seriaale tehakse tänapäeval palju, eriti välismaal. Mina ei ole veel pihta saanud, millised ja miks need ühele või teisele inimtüpaažile meeldivad. „Siis kui elu maitses hästi“ on väga heade näitlejate ja väga hea režissööriga uus Eesti sari – ma soovitan kõigil vaadata. Ja no kui ei peaks kellegi maitse olema, siis nii. See ei ole nišikas, et mingi konkreetne vanusegrupp või eriala peaks seda vaatama – kõik, kõik võivad huviga seda uut Eesti seriaali kaeda!
„Siis kui elu maitses hästi“ 27. aprillist igal laupäeval kell 20.00 vaid Telia Inspira kanalil.
Vaata uut kodumaist komöödiasarja Telia TV vahendusel nii teleris, Telia TV äpis kui veebilehel.
Kogu Inspira kanali sisu on kõigile Telia TV klientidele kuni 14 päeva jooksul tasuta järelvaadatav, seega saab kõiki saateid ja ülekandeid soovi korral järelvaadata endale sobival ajal.
