Klient
5 min lugemine
Kiiresti digitaliseeruvas maailmas on paraku jäänud piisava tähelepanuta hulk inimesi, kes ei pea oma digioskusi piisavaks ja tunnevad seetõttu üksildust. Üks väga hea ja praktiline jõulukingi idee on neid inimesi enda ümber märgata ja oma oskustega aidata, soovitab Telia müügi- ja teenindusüksuse juht Katre Liiberg.
Puutume oma töös igapäevaselt kokku suure hulga inimestega, kelle oskused on nii nutiseadmete kui digiteenuste kasutamisel väga erinevad. Paraku hakkab nii kliendipöördumiste kui ka erinevate Telia digikanalite kasutamise pealt silma, et just eakad inimesed vajavad tehnoloogia- ning digiteemadel rohkem õlatunnet ja abi.
Seda kinnitab ka Eesti inimarengu aruanne 2023, tuues välja, et Eestis on digioskustega tekkimas aina suurem lõhe just enam kui 50-aastaste inimeste ja nn nutipõlvkonna vahel.
Eakate inimeste digioskused kõiguvad seinast seina
Eelnev jutt ei tähenda muidugi veel seda, et enamus 50+ inimesi ei oskaks arvutit, nutitelefoni või populaarsemaid digilahendusi kasutada. Paljud saavad hakkama väga kenasti. Positiivseid elulisi näiteid, kuidas saab digimaailm muuta inimese elu ja sotsiaalse suhtlemise palju väärtuslikumaks, on seejuures seinast seina.
Näiteks teeb üks vanaema igal õhtul oma lapselastele nutitelefoniga videokõne, uurib, kuidas laste päev on möödunud ning soovib neile seejärel rahulikku und. Lisaks õnnestus sellel samal tegusal vanaemal leida just tänu sotsiaalmeediale üles oma kunagine kursusekaaslane ülikooli päevilt, kellega tal oli viimane kontakt üle 30 aasta tagasi.
Teine tore näide puudutab üht aktiivset ja vitaalset vanapaari, kes kasutab iga päev nutiseadmeid ja äppe selleks, et jälgida oma pulsisagedust ja sammude arvu. Lisaks sellele liigutakse koos ka palju ringi ning jäädvustatakse ühiselt veedetud hetki ja avastatud kohti nutitelefoniga pildistades ja videoid filmides.
Samal ajal on meie keskel päris palju inimesi, kelle ainsaks kokkupuuteks tehnoloogiamaailmaga on raadio või teler ning kelle suhtlus lähedastega piirdub teinekord vaid lühikese telefonikõnega.
Oskus on väärt kingitus
Soovingi saabuvate pühade eel julgustada selliseid inimesi märkama ning toetama oskustega, mis tunduvad Sinu ja minu jaoks ehk iseenesest mõistetavad, kuid võivad muuta abisaaja igapäevaelu palju sisukamaks ja rõõmsamaks. Sest kui hakata mõtlema, on paljudel meist häid oskusi ja kogemusi, mida jagades saame luua oma lähedase inimese jaoks väärt kingituse.
See panus, millega oma vanemaid, vanavanemaid või sugulasi aidata, ei nõuagi tihtipeale investeeringut uude seadmesse või teenusesse. Pigem eeldab see veidi suhtlemist ja ühiselt mõne protsessi läbitegemist. Tegu võib olla seejuures tõesti väga lihtsa ja praktilise nõuandega, olgu selleks siis e-arve tasumine, telefoniga videokõne tegemine, pangaäpi kasutamine, Facebooki konto loomine või mõne meelelahutusliku rakenduse kasutamine nutiseadmes.
Olen olnud päris mitmel korral tunnistajaks arvamusele, et ega paljusid inimesi tegelikult huvitagi erinevad nutiseadmed, digiteenused ja e-lahendused. Jah, see võib teatud juhtudel nii olla. Samas näeme oma töös pidevalt, et tihtipeale ei oska või ei julge inimesed digiteemadel abi küsida, mis on ka üks digilõhe põhjuseid.
Seetõttu ongi oluline rääkida ka veidi tehnoloogiakaugemate inimestega, kuulata ära nende soovid ja mured ning leida ühiselt lahendus. Kõige paremad ja õigemad inimesed just selle esimese sammu tegemiseks ongi lapsed, pereliikmed ja sugulased.
Tuge vajavad ka õpetajad
Digioskustest ja -lõhest rääkides ei saa me siiski keskenduda vaid kõige vanemale generatsioonile ning seda võib ette tulla ka ametite puhul, kus esimese hooga arvatagi ei oskaks. Näiteks toimub mõnes valdkonnas erinevatele digilahendustele üleminekul nii kiire areng, et kõik inimesed ei suuda sellega alati sammu pidada. Üks selliseid valdkondi on haridus.
Näiteks koroonakriisi alguses olid just kooliõpetajad üks esimesi sihtrühmi, kes ühendusteenuste osas meie tuge ja abi vajas. Mäletatavasti oli paljudel õpetajatel vaja lühikese ajaga suur osa oma igapäevasest tööst ümber korraldada ning keskenduda distantsõppele.
Muutunud olukord tõi välja mitmed valukohad, alustades vajalike seadmete olemasolust ja seadistamisest kuni erinevate arvutiprogrammide ja videokoosoleku lahenduste kasutamiseni. Oli neid, kes suutsid muudatustega sujuvalt kaasas käia kui ka neid, kes vajasid muutuste elluviimisel rohkem tuge.
Nii võibki öelda, et digilõhe meie ühiskonnas pole seotud ainult vanusega, vaid sõltub ka paljudest teistest asjaoludest, olgu selleks siis inimese varasem töökogemus, sektor, kus ta töötab või siis hoopis suhtlusvõrgustik ja majanduslik toimetulek.
Digioskusi ja -abi saame igapäevaselt jagada ka oma kolleegidega, olgu selleks siis Excelis mõne nutika võimaluse või uue projektijuhtimisrakenduse tutvustamise näol. Kõik ikka selle nimel, et töökaaslasel oleks lihtsam oma tööd teha. Tegelikult me teemegi seda iga päev ning paljudel juhtudel ei pane ise tähelegi.
Erinevates vanusegruppides avaldub digilõhe erineval kujul
Digilõhe täpne mõõtmine on üsna keerukas. Saame ühelt poolt mõõta seda, kui suures mahus tarbib ühiskond elutähtsaid teenuseid (nagu internet ja mobiiliteenus), teisalt aga hoopis seda, kui aktiivselt kasutatakse inimeste poolt uusi tehnoloogiaid.
Tegelikult võib isegi öelda, et erinevate vanusegruppide puhul avalduvad teatavad digilõhe ilmingud erineval kujul. Üks huvitavaid väiteid on, et näiteks tänapäeva noortel esineb digilõhe peavoolu meediast korrektse info kättesaamisega, kuna noored kasutavad info ja uudiste tarbimiseks alternatiivseid (sotsmeedia) kanaleid.
Kui kõike eelnevat kokku võtta, siis saame me kõik anda oma väikese panuse selleks, et ühiskonnas veidikenegi digitaalset eraldatust vähendada ning seeläbi ka meid ümbritsevate inimeste heaolu parandada. Tihtipeale piisabki vaid märkamisest, suhtlemisest ja hea nõu jagamisest.
Vaata ka Telia tänavust jõuluvideot, mis näitab, et inimestena saame olla üksteisele toeks nii füüsilises kui digitaalses maailmas.
