Ülikool, galerii ja antropoloogid uurivad kunsti mõju Telia tööruumides

#kunst #töökeskkond
3 min lugemine

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakond, Kogo galerii ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus viivad läbi loovuurimust, mille eesmärk on saada teadmisi, milline on kunsti mõju inimestele nende töökeskkonnas ning milliseid võimalusi näevad kunsti toomiseks oma ruumidesse siinsed ettevõtted. Uurimusega liitus Telia Eesti, kelle peakontoris Tallinnas on juba näha Eesti kaasaegset kunsti, teosed lisanduvad ka Tartu kontorisse.

 

Loovuurimus „Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas” on sotsiaalse ja loomemajandusliku ettevõtluse arendamiseks disainitud suhtumisuuring, et uurida Eesti ettevõtete ja nende töötajate hoiakuid kujutava kunsti suhtes ning kunstiteoste mõju inimestele nende töökeskkonnas. Antropoloogid viivad ettevõtetes läbi intervjuusid ning osalusvaatlusi. Uurimus kestab selle aasta lõpuni, projekti rahastavad Eesti Kultuuriministeerium ja osalevad ettevõtted.

„Kunsti toomine töökeskkonda koos antropoloogilise uuringuga, kus inimestega mitte ainult ei räägita, vaid vaadeldakse ka nende käitumist ja harjumusi oma töökeskkonnas, on täiesti uus formaat organisatsiooni kultuuri ja töötajate heaolu tundmaõppimiseks. Tööde valikul lähtusime teemadest, mis meid organisatsioonina rohkem puudutavad, mis on seotud meie ühiskondliku panusega keskkonda ning tehnoloogia arengusse,“ ütles Telia personalidirektor Ingrid Viinapuu.

„Antropoloogia uuris alguses vanu hõime, kuid kuna inimesed oma loomult ei ole ju muutunud, joonistuvad sarnased suhted tegelikult välja ka tänapäeva kontorikultuuris. Kunst töökeskkonnas ei loo ainult ruumi, vaid ka inimsuhteid ning avab seeläbi võimaluse märgata oma töötajate kogemusi ja vajadusi ning rääkida kaasa nende väärtustamisel. On põnev lüüa kaasa projektis, kus kõiki osapooli huvitab kunsti roll töökeskkonna kui terviku kujundamisel,“ märkis Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tegevjuht Jaanika Jaanits.

Telia Eesti osaleb uurimuses kahes asukohas – Tallinnas ja Tartus. Kui Tartu kontor ühineb projektiga mõne kuu pärast, siis peakontoris Tallinnas on juba Kogo galerii esindatavate kunstnike Eike Epliku ja Laura Põllu teoste seeriad, mis mõlemad tegelevad omal moel keskkonnaküsimustega.
Eike Epliku seeria „Kas sina näed neid ka?“ (2021) kujutab Eesti niitude taimi, mida sageli tähele ei panda ning mida aedades ja põldudel umbrohuna koheldakse, ometi on nad oluline osa liigirikkast ökosüsteemist. Portreteerides neid tavalisi taimi, julgustab kunstnik küsima, missugune on keskkond, kus me elame, kellega seda jagame ja kas teame ka, kuidas jagada.

 

 

Laura Põllu põletatud savist seeria „Tühermaa. Fosforiidisõda“ (2021–2022) koosneb väikestest purskkaevudest, vulkaanidest ja veesilmadest, mis viitavad kunagiste kaevanduste tühermaadele, mis nüüdsel energiakriisi ja kliimateadlikkuse ajastul on taas päevakorda kerkinud. Seeria loomisel sai kunstnik inspiratsiooni Lennart Meri 1987. aastal ilmunud märgilisest artiklist fosforiidisõjaks nimetatud keskkonnaliikumise ja rahvusliku ärkamise lainel.

 

 

Uurimuse pilootprojekt viidi kevadel läbi finantstehnoloogia ettevõtte Riverty Tallinna arenduskeskuses, töö on värskelt alanud ka Tartu Teaduspargis ja Ülemiste linnakus Technopolises tegutseva energialahenduste ettevõtte Diotech juures.

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi moodustavad kolm osakonda: kirjanduse ja teatriteaduse, eesti ja võrdleva rahvaluule ning etnoloogia osakond. Instituudi juurde kuulub vabade kunstide professuur ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool ning orientalistikakeskus ja arktiliste kultuuride keskus.

Kogo galerii on kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Kogo peab oluliseks toetada kunstnike vaba loomingut, tugevdada kunstihuviliste kogukonda ja ärgitada arutelu ühiskonnas oluliste küsimuste üle.

Rakendusliku Antropoloogia Keskus on partneriks organisatsioonidele ja ettevõtetele positiivsete muutuste ellukutsumisel, mille keskmes on inimene oma soovide, ootuste ja vajadustega. Kvalitatiivsete meetodite abil otsib RAK vastuseid küsimustele “miks?” ja “kuidas?”, viies läbi nii uuringuid, konsultatsioone kui koosloomet.