TV ja meelelahutus
4 min lugemine
Üks telesaadete formaat, mida ma tegelikult üldse ei salli, on reisisaade. Inimlikult saan eskapismist aru. Kui väljas on novembrikuu, tuul puhub, taevas on hall ja hing ihkab päikest, on päris mõnus vaadata, kuidas keegi kusagil palmide all kokteili joob. Minu probleem ilmselt polegi niivõrd reisisaadete kui formaadiga, vaid sellega, kuidas neid meil sageli tehakse.
Keegi läheb kuhugi. Miks? Sest telekanalist saadi raha ja uus hooaeg on vaja valmis teha. Sõidetakse auto, mootorratta, rongiga või jumal teab millega ühest kohast teise. Miks? – keegi ei tea. Astutakse vaatamisväärsuse ette või süüakse mingit putukat ja öeldakse midagi vaimustunult. Toimetaja käsi paistab läbi igast saatejuhi «ohoo»-hüüatusest. Kõik on justkui olemas, aga orgaanilisust mitte grammigi.
Eesti reisisaadete puhul võikski rohkem küsida, kas saatejuhil üldse on midagi öelda, mida ei saaks öelda iga teine saatejuht?
Baruto reisisaade «Suurim eestlane Jaapanis» aga on midagi muud. Ta läheb tagasi riiki, kus veetis suure osa oma noorusest ja tegi erakordse spordikarjääri. Vaataja saab kaasa käia rajal, mida ta ei pea enda jaoks huvitavaks mängima, see on talle päriselt oluline. Jaapan pole talle lihtsalt eksootiline taust, mida kaamera ees lahti rullida. See on tema lugu. Tal on Jaapaniga päriselt side.
Ja kui ma enne vaatamist ehk veidi pelgasin, et rahuliku ja väljapeetud muljega Baruto võib saatejuhina ekraanil liiga vaoshoituks jääda, siis see kartus osutus asjatuks. Ta on igati omas elemendis. Võib-olla ongi tema loomulik rahulikkus üks saate võlusid. Ta ei pea pidevalt midagi kommenteerima ega vaatajale kinnitama, kui erakordne parasjagu nähtav on. Võib-olla oleks illusoorne arvata, et näiteks sarjaidee «Barutoga Balkanile» nii hästi toimiks, aga Jaapanis on mees kui kala vees.
Saate juures on veel üks huvitav, ehk isegi natuke üllatav aspekt. Meile jäi Baruto aktiivsetel sumoaastatel ilmselt üsna ähmaseks see, kui suur staar ta Jaapanis tegelikult oli.
Teadsime teda eduka sumomaadlejana, kelle tegemised aeg-ajalt ikka kuskil spordirubriigis vilksasid. Minu peas joonistus omal ajal ekvivalent mõne näiteks Tartu Rocki välisleegionäriga, keda kohalikud spordisõbrad tunnevad, aga ülejäänud avalikkus võib-olla mitte nii väga.
Tegelikkus on aga midagi muud. Ta ei saanud seal tuntuks üksnes eksootilise hiiglase või sumomaadlejana. Ta suutis jätkata karjääri ka pärast spordist loobumist. Tema Jaapani-periood ei lõppenud viimase sumomatšiga, sellele järgnes võimas meelelahutuskarjäär, kümned teleesinemised ja saated. Jaapan võttis ta omaks.
Jah, tänapäeva Jaapan on üleilmastunud riik, kus välismaalased töötavad, õpivad ja elavad. Aga samas ei tähenda rahvusvaheline avatus automaatselt seda, et ühiskondlikult võetaks vastu igaüks, kes sinna elama asub. Kaugeltki mitte.
Aastasadadepikkuse isolatsiooni pärandit ei saa ühiskonna hoiakutest lihtsalt välja lülitada. Barutost aga sai Jaapani ühiskonna ja kultuuri osa ning see on võimas saavutus Eesti ja ühe Ebavere kuti jaoks.
Spoilerina võin lisada, et mees on sealmail siiani tuntud ning nii populaarne, et teda saadavad kõikjal autogrammipalved ja imetlevad pilgud.
Ta tõepoolest oli ja on «Suurim eestlane Jaapanis».
Sari “Suurim eestlane Jaapanis“ on Telia Inspira kanalis eetris alates 3. septembrist, igal neljapäeval kell 20.00. Kuueosaline saatesari on järelevaadatav ka Telia TV-st.
Inspira on eksklusiivne telekanal Telia TV teenuse klientidele, mis pakub laia valikut filme, eksklusiivseid sarju, põnevat omatoodangut ning spordiülekandeid võrkpallist kuni korvpallini. Kogu Inspira kanali sisu on kõigile Telia TV klientidele kuni 14 päeva jooksul tasuta järelvaadatav, seega saab kõiki saateid ja ülekandeid soovi korral järelvaadata endale sobival ajal.
