TV ja meelelahutus
3 min lugemine
Rahvusvaheliselt tuntud formaadi Eestisse toomine pole sugugi lihtne ülesanne. Eriti kui eeskujuks on Ameerika versioon ja selle üks tuntumaid nägusid Gordon Ramsay, justkui selle formaadi integraalne osa, kelle edu saladus ei seisne ju ainult tema kulinaarsetes teadmistes, vaid ka hääletoonis, temperamendis ja oskuses teha ühest läbikukkunud kastmest peaaegu üleilmne kriis. Väikeses Eestis ei saa aga lihtsalt samasugust emotsiooni kopeerida ja loota, et see töötab.
Mäletan ühest teisest kokasaatest „Eesti parim pagar“ stseeni, kus osaleja puhkes ekraanil nutma, sest tema kook lihtsalt ei tulnud välja. Minu ja koos minuga saadet vaadanud seltskonna reaktsioon oli üsna üksmeelne: „Mida sa ulud, see on kõigest toit!“ Võib-olla oli asi ka produktsioonis. Aga kusagil telgis filmitud ja maailma mastaabis tagasihoidliku eelarvega saates ei suudetud piisavalt veenvalt näidata, miks peaks vaataja uskuma, et tegu on tähtsa hetkega või et üldse midagi on kaalul.
Ometi ongi just see üks kokandussaadete suurimaid väljakutseid. Kuidas panna vaataja uskuma, et toit ongi kellegi jaoks elu, unistus ja eneseületus, ilma et kogu olukord muutuks naeruväärselt suurejooneliseks? Kuidas teha kordades väiksema eelarvega välismaa formaati vähemalt sama hästi, kui mänguväljakuks on riik, kus inimesed ei kipu oma emotsioone just iga nurga peal välja elama?
Lisaks ei ole eestlasel lihtne vastu võtta inimest, kes teleekraanil meelega ülbitseb, teisi alandab ja oma pahameelt suurejooneliselt välja elab. Meenub üks paralleel muusikamaailmast, millele üks kohalik korüfee kunagi osutas. Parafraseering oleks midagi sellist: „Kui Oasise Gallagheri vennad oleksid Eesti muusikud ja sama bad boy suhtumisega, siis antaks neile tänaval lihtsalt tappa.“ Arvan, et tulemus oleks suht-koht sama, kui Ramsay roll liiga otse meile üle kanda.
Kes arvab, et liialdan, meenutagu Tuuli Roosma kunagist kehastumist „Nõrgima lüli“ saatejuhiks. Tegemist oli selgelt teleformaadi jaoks loodud karakteriga, kuid kõigile vaatajatele see kuidagi pärale ei jõudnud. Roosma kuvandi puhastamine võttis päris kaua aega.
Kõike eelnevat arvesse võttes mõjub „MasterChef Eesti“ viies hooaeg eriti värskendavalt. Pärast professionaalsete kokkade hooaega on võistluskööki tagasi lubatud kodukokad ning vähemalt esimeste saadete põhjal võib öelda, et see oli õige otsus. Saade on saanud tagasi midagi, mida üks kokandusvõistlus hädasti vajab: avastamisrõõmu, üllatusi ja võimaluse näha, kuidas inimene, kes tavaliselt valmistab õhtusööki oma perele, satub ootamatult silmitsi elu ühe kõige keerulisema ülesandega ning kogeb päris pinget.
Siit-sealt kostab juba arvamusi, et tegemist võib olla saate seni parima hooajaga ja vähemalt nelja esimese osa pealt pole põhjust sellele hinnangule vastu vaielda.
Tänavuse hooaja 12 finalisti seas on kirju seltskond: hambaarst, füsioterapeut, õpetaja, disainer, tantsija, ettevõtja ja isegi kulinaarse meditsiini praktik. Selliste inimeste puhul on huvitav jälgida mitte ainult seda, mida nad taldrikule suudavad panna, vaid ka seda, milliseks nad võistluse käigus kujunevad.
Arengut on näha ka kohtunike kolmikus: Orm Oja, Õie Pritson ja Roman Zaštšerinski. Just viimase lisandumine toob seltskonda mõnusat soojust, Roman on minu meelest üks väheseid inimesi, kes suudab mitte vulgaarselt või mitte nõmedalt mõjuda, öeldes: „Teie dessert oli pas*!“ Saatejuhtide rollid on lõpuks paigas ning näha on, et kõik tunnevad ka päriselt end kaamera ees mugavalt.
Kiita tuleb ka saate üldist ülesehitust ja produktsiooni. Võistlus mõjub varasemast värskemana, pildikeel on mängulisem ning osalejatele antakse rohkem ruumi mõjuda ka inimestena, mitte ainult kokkadena. Draama ja võidunälg hakkavad vaatajat märkamatult kaasa tõmbama. Rahvusvahelise formaadi tugevused on alles, kuid sellele on tekkinud oma nägu. Eestlane ei pea tingimata karjuma, et olla hea kohtunik, ega töötama Michelini tärniga restoranis, et valmistada midagi erakordset.
Võib-olla ongi see hooaja suurim saavutus: saade suudab panna mind uskuma, et toit on midagi enamat kui lihtsalt toit, ilma et selle tõestamiseks tuleks Gordon Ramsay appi räuskama kutsuda.
Sari “MasterChef Eesti” on Telia Inspira kanalis eetris alates 3. oktoobrist, igal laupäeval kell 21.00. 12-osaline saatesari on järelevaadatav ka Telia TV-st.
Inspira on eksklusiivne telekanal Telia TV teenuse klientidele, mis pakub laia valikut filme, eksklusiivseid sarju, põnevat omatoodangut ning spordiülekandeid võrkpallist kuni korvpallini. Kogu Inspira kanali sisu on kõigile Telia TV klientidele kuni 14 päeva jooksul tasuta järelvaadatav, seega saab kõiki saateid ja ülekandeid soovi korral järelvaadata endale sobival ajal.
