TV ja meelelahutus
2 min lugemine
Uuringute järgi kasutab ligi 98 protsenti Eesti 9–16aastastest õpilastest internetti vähemalt ühest seadmest iga päev. Hoolimata keeldudest ja näpuviibutustest laste suunas, ekraani taga veedetud aeg vaid suureneb. Meediapädevuse spetsialist Inger Klesment leiab, et laste tahtejõu kahtluse alla seadmise asemel peaks otsa vaatama veebiplatvormide disaineritele, kelle eesmärk on hoida kasutajat platvormil võimalikult kaua.
Tartu Ülikooli ja Telia koostöös algatatud Digimentorite programmi projektijuhi Inger Klesmenti sõnul on sotsiaalmeediaplatvormide loogika lihtne: inimeste tähelepanu võrdub rahasummaga omaniku kontol. „On tohutult disainivõtteid, mis teevad mistahes sotsiaalmeediaplatvormi kasutamise mugavaks ja telefoni käest panemise pea võimatuks,“ selgitas Klesment. „Teavitused kutsuvad tagasi. Lõputu voog ei lase kerimisel kunagi lõppeda ja automaatesitus käivitab järgmise video enne, kui jõuad otsustada, kas üldse soovid seda näha,“ kirjeldas ta kolme peamist konksu, mis kasutajat ekraani taga hoiavad.
Nende võtete mõju on kogenud ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud Liise Laas ja Casper Veskioja, kes õpivad veel põhikoolis ning gümnasist Matthias Kalja. Koolipäevadel on nende ekraaniaeg keskmiselt kaks kuni kolm tundi, vabadel päevadel aga mõni tund rohkem. „Mõni minu klassikaaslane veedab ekraani taga kümme tundi päevas,“ lisas Casper Veskioja.
Näilised turvafunktsioonid, mis tegelikult lapsi ei kaitse
Klesmenti sõnul peaksid platvormide turvafunktsioonid piirama laste ekraaniaega ning kaitsma neid ohtliku ja kahjuliku sisu ning võõraste, halbade kavatsustega inimeste eest. Uuringud näitavad aga, et paljudel platvormidel need täiesti puudulikud või on neid keeruline sisse lülitada. „Seetõttu tekib lapsevanematel sageli võltskindlustunne. Vanem arvab, et kui laps märkis konto loomisel end kolmteist- või neljateistaastaseks, on ta kõige eest kaitstud. Tegelikult aga ei tööta paljud noorte sotsiaalmeediakasutust vähendavad ja turvalist netikasutust soosivad funktsioonid,“ rääkis Klesment. Tema sõnul ei sisesta paljud lapsed kontode seadistamisel ka enda päris vanust, mistõttu ei aita paljuski ka olemasolevad turvafunktsioonid.
Ka koolinoored tunnistavad ausalt, et on end sotsiaalmeediarakendustes vanemaks märkinud, et pääseda ligi kõikidele platvormi pakutavatele funktsioonidele. „Facebookis olen ma 32 ehk pea kaks korda vanem kui päriselt,“ rääkis 17-aastane Matthias Kalja.
Üks disainivõte, mis töötab platvormil hoolimata kasutaja sisestatud vanusest, on soovitusalgoritm. Lapse õiguste saadikute hinnangul on see kõige kahjulikum disainivõte, eriti kombinatsioon lõputu video- ja uudisvooga. „See toob sinuni just seda sisu, mida tahad vaadata – tõmbab tugevamini sisse, mitte ei tekita soovi telefon käest panna,“ ütles Kalja.
Algoritmil on suur mõju ka noorte tujule ja vaimsele tervisele. Casper Veskioja sõnul piisab ühest kurvast videost, et kogu TikToki isikupärastatud avaleht ehk For You Page oleks järgmise nädala jooksul sarnast sisu täis. Liise Laas tunnistas, et rõõmsad videod ei tekita enam sellist tunnet nagu varem, sest aju on dopamiiniga harjunud. „Kurb sisu seevastu ajab aga peaaegu nutma.“
Meediapädevuse spetsialisti Inger Klesmenti hinnangul on veelgi murettekitavam see, mis juhtub enne seda kui noor ise midagi otsida on jõudnud. Uuringud näitavad, et kohe pärast konto loomist ning soo ja vanuse märkimist hakkab algoritm pakkuma tüdrukutele rohkem enesevigastamise ja näljutamisega seotud sisu, poistele aga hasartmänge ja pornograafilise alatooniga sisu. Ka Casper Veskioja kinnitas, et ehkki tema enda avaleht on rahulik, jõuab tema klassivendadele tihti ette pornograafilist sisu.
Nii lükkab Klesment ümber levinud arusaama, et algoritm peegeldab lapse huvisid. „Platvormi ainus huvi on hoida kasutaja silmad ekraanil. Kui laps otsib korra ärevust tekitavat sisu, ei tõmba algoritm pidurit, vaid pakub seda üha juurde. Ometi jääb avalikus arutelus algoritmi suunamine noore õlule: just tema peab sellisest sisust kiiresti mööda kerima või vajutama „Pole huvitatud“ nuppu,“ rääkis Klesment põhjustest, miks ei ole reeglina lapse ekraaniaja vähendamine tema tahtejõu taga kinni.
Kuidas nii end kui oma last disainikonksude eest kaitsta?
Koolinoorte sõnul ei aita meeldetuletused teha iga veerandtunni tagant puhkepaus või silmaharjutusi. „Kui oled juba lõputusse voogu kinni jäänud, ei märkagi, et oled telefonis juba oma viisteist minutit ära olnud,“ lisas Casper Veskioja.
Ka etteheited mõjuvad pigem vastupidi. Liise Laasi sõnul ajendab lause „Sa oled juba kaks tundi telefonis passinud, pane see nüüd käest ära“ teda hoopis meelega veel telefonis aega veetma. „Selles vanuses tahavadki noored iseseisvad olla. Tahan, et telefoni käest panemine oleks minu enda otsus,“ ütles ta.
Nii toimiks lapse õiguste saadikute hinnangul paremini kutse teha hoopis midagi muud. Abiks tuleks see, kui vanem kutsuks õue jalutama või ootaks teda appi söögitegemisel. „Oluline on asendustegevus, sest telefonis olemine on justkui sõltuvus,“ rääkis Liise Laasi.
Samas tunnistasid kõik kolm õpilast, et vahel tuleb ka kindlalt keelata. Matthias Kalja on tänulik, et vanemad vähendasid tal lapsena nutitelefoni ajapiirangu abil mängudele kuluva aja tunnini päevas. „Lapsel endal ei ole alguses piisavalt enesekontrolli, see tekib aja jooksul,“ ütles ta. Siiski hoiatas gümnasist, et sotsiaalmeedia täielik keelamine kuni täisealiseks saamiseni noort ei kaitse, sest kaheksateistaastaselt sinna jõudnud noor on seal sama algaja kui kaheksa-aastane.
Klesment paneb aga vanematele südamele, et disainikonksud ei puuduta ainult lapsi. „Samad võtted hoiavad ekraani taga ka täiskasvanuid. Kui tahame, et laps telefoni käest paneks, tasub muuta ka iseenda käitumist, sest lapsed õpivad eeskujust rohkem kui keeldudest,“ julgustas Klesment.
Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös loodud programm Digimentorid aitab veebimaailmas juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid. Programmi raames toimuvad regulaarselt veebiseminarid, kus lapsevanemad saavad nõu, kuidas oma last digimaailmas turvaliselt juhendada.
