Mobiil
2 min lugemine
Tartu Ülikool ja Telia korraldasid juba teist aastat järjest Digimentorite konkurssi, et tunnustada noori, kes panustavad teiste inimeste digi- ja meediakirjaoskuse arendamisse. Sel aastal võitis parima rühmatöö auhinna grupp, kes kavandas kaardimängu, mis õpetab eristama tehisaruga loodud pilte päris fotodest. Individuaalarvestuse võitis noor tehnikahuviline, kes selgitas sõbrale tarkvarauuenduste olulisust.
Digimentorite projektijuht Inger Klesment rääkis, et digioskused on muutunud hädavajalikuks osaks igapäevaelust, kuid kahjuks ei ole vajalikud oskused ja teadmised kõigile võrdselt kättesaadavad. „Paljudele eakatele ja lastele võib digimaailmas orienteerumine olla keeruline ning nad vajavad suuremat tuge kui endale tunnistada julgevad. Konkursiga soovime eeskujuks tuua neid noori, kes on võtnud endale mentori rolli ning aidanud oma perel, lähedastel või kogukonnal digipädevamaks saada,“ sõnas Klesment ning lisas, et meie ümber on palju noori, kellel on põnevad ideed ühiskonna üldise meediapädevuse tõstmiseks.
Esmakordselt oli Digimentorite konkurss üles ehitatud kolmele etapile, et jäljendada põhikooli ja gümnaasiumi lõputööde vaheetappe. Osalejatele anti vahetähtajad, mis aitasid tööde valmimist ja esitamist paremini planeerida. Mõlemad võitjad valiti välja kolmanda etapi tööde seast.
Grupikategooria võitjad: kaardimäng, mis õpetab AI-pilte ära tundma
Andra Miia Vaher, Karoli Sõmermaa, Liise Laas ja Liise Pärn lõid kaardimängu, mis aitab inimestel eristada tehisintellekti loodud pilte päris fotodest. Kaartide tagaküljel on vihjed selle kohta, mida piltidel tähelepanelikult jälgida: valgust, varje, proportsioone, jäsemete arvu, teksti ja muid detaile, mille järgi AI-pildid end sageli reedavad. Mängu eesmärk on arendada korraga nii digikirjaoskust, kriitilist mõtlemist kui ka meediapädevust.
Karoli Sõmermaa usub, et kuna tehisaru muutub iga päevaga aina realistlikumaks, peab üha rohkem inimesi AI-pilte päris fotodeks. „Tihti ei pane inimesed ise tähelegi, et nad ei tee vahet tehisaru ja inimese loodud sisul. Olen kõrvalt näinud, kuidas minu ema on vahel jäänud AI loodud piltide õnge. Kui olen ise sama pilti või videot vaadanud, märkan, et pisidetailid on paigast ära. Mõned neist ei torka kaugelt vaadates silma, kuid lähemalt ja hoolikamalt vaadates saab aru, et tegu on tehisaru loodud sisuga,“ rääkis ta kaardimängu idee sünnist.
Grupi eesmärk on mängu edasi arendada ning tõsta inimeste teadlikkust. „Meil kõigil on mänguga oma unistused, kuid mina sooviksin viia selle koolidesse, et arendada laste teadmisi juba varases eas ning aidata neil vältida nii tehisaru kui ka teiste pettuste ohvriks langemist,“ sõnas Karoli Sõmermaa. Tema hinnangul aitab just varakult kujunenud harjumus pilte kriitiliselt hinnata pikemas perspektiivis vähendada tehisaru loodud sisu levikuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid.
Individuaalauhinna võitis abivalmis tehnikahuviline
Individuaalarvestuses tuli võitjaks Erik Johannes Lehes, kes aitas oma sõbrannal mõista tarkvarauuenduste tähtsust. Sõbranna võimekas arvuti ei suutnud käivitada lihtsat arvutimängu, kuna operatsioonisüsteem ja graafikadraiverid olid pikka aega uuendamata. Lehes selgitas sõbrannale samm-sammult, miks uuendused olulised on. „Tihti unustavad inimesed teha tarkvarauuendusi, kuid need kaitsevad arvutit turvariskide eest ja võimaldavad seadmel töötada täie võimsusega. Ka pärast sõbranna arvuti uuendamist läks mäng käima ning sõbranna sai ka ise veenduda uuenduste olulisuses,“ sõnas Lehes.
Noormehe sõnul on tehnoloogiahuvilistel inimestel oma lähedaste õpetamisel oluline roll. „Õppisin, et teadmised, mis tunduvad mulle elementaarsed, ei pruugi teistele lihtsasti mõistetavad olla. Taipasin, kui oluline on osata asju lihtsalt ja arusaadavalt selgitada ning mitte eeldada, et teine inimene on teemaga juba kursis,“ julgustas ta eakaaslasi digimentoriks hakkama. „Pärast seda on mu sõbranna hakanud oma arvutit palju teadlikumalt kasutama. See tekitab minus väga hea tunde, sest sain teda päriselt aidata ja samal ajal jagada midagi, mis mulle endale huvi pakub.“
