Ettevõtlus
3 min lugemine
Kuigi enamik tänavu kooliteed alustavaid lapsi on juba ammu ekraanidega tuttavad, saavad paljud neist just lasteaia lõpus endale esimese isikliku telefoni. Ekspertide sõnul ei tohiks esimese seadme kinkimine piirduda ainult sobiva mudeli valimisega, vaid nõuab vanematelt ka sisulist ettevalmistust ja lapse digipädevuste arendamist.
Telia tehnilise eksperdi Hendrik Tomsoni sõnul peaksid lapsevanemad enne seadme ostmist läbi mõtlema, milleks laps isiklikku nutiseadet tegelikult vajab. „Küsi endalt, kas lapse liigne ekraaniaeg on murettekitav, kas on oluline, et ta saaks ainult helistada või on tähtis ka mõne muu funktsiooni olemasolu. Sellest sõltub, kas mõistlikum valik oleks nutitelefon või hoopis lastekell,“ sõnas Tomson.
Tehniline ekspert soovitab esimese klassi lapsele kaaluda vaid lastekella ostmist. „Ekraaniga lastekella eeliseks on mängude puudumine ning see, et helistada saab vaid vanema määratud kontaktidele. Samuti püsib see lapsel käe peal ega kao nii lihtsalt ära,“ selgitas ta. Tomson rõhutas, et ka asukoha jälgimine on kellaga võimalik. „Näiteks kui laps on koolis või koduhoovis, saab vanem märkida need asukohad nii-öelda turvatsoonideks ning kui ta tsoonist lahkub, tuleb vanemale telefonile teade.”
Ideaalses maailmas soovitab Tomson nutitelefoni ostmist alles kolmanda klassi lapsele. Kui aga vanem otsustab lasteaia lõpetamiseks kinkida telefoni, võiks Tomsoni hinnangul valida pigem vastupidava ja taskukohasema mudeli. „Esimene telefon ei pea olema kõige uuem ega kallim. Lastel juhtub tihti õnnetusi – telefon kukub maha või jääb bussi. Väga hea alternatiiv on kontrollitud uuskasutatud telefon, mis on töökindel, garantiiga ja lapse eakohaste vajaduste jaoks täiesti piisav.“
Ekspert rõhutas, et vanem peaks peale telefoni ostmist selle ka turvaliselt ära seadistama. Androidi seadmetes soovitas ta kasutada rakendust Family Link, Apple’i seadmete puhul aga Family ja Screen Time funktsioone. „Need aitavad vanemal seadistada lapse ekraaniaega, hallata rakenduste kasutamist, jälgida lapse asukohta ja teha kindlaks, et laps ei satuks täiskasvanutele mõeldud lehekülgedele,“ sõnas Hendrik Tomson.
Kuidas suunata last iseseisva digikäitumise poole?
Uuringud kinnitavad, et juba kolmandas klassis on paljude laste, eriti tüdrukute jaoks igapäevane kogemus, et võõrad täiskasvanud otsivad nendega kontakti mänguplatvormidel ja sotsiaalmeedias. Laste digiturvalisuse eksperdi ja Digimentorite projektijuhi Inger Klesmenti sõnul näitab murettekitav trend seda, et ehkki laps oskab telefoni käsitseda, ei tähenda see, et ta teab, kuidas internetis turvaliselt käituda. „Nii tuleks digiturvalisusest rääkima hakata juba lasteaias, kuigi paljud vanemad tunnevad, et see on veel liiga vara,“ nentis ta.
Klesment soovitas esimese telefoni kinkimise siduda teadliku digikasvatusega. „Digimaailm on põnev, kuid laps ei peaks seal üksi seiklema ega ise telefoni kasutamist õppima. Alustada võib näiteks paroolide seadmisest – selgita lapsele, milliseid paroole peaks kasutama ning kellele neid jagada tohib. Abivahendiks on tasuta kättesaadav raamat „Suur digiseiklus“, mida lapsega koos lugeda,“ sõnas ta ning lisas, et lasteraamat aitab mängulisel viisil rääkida internetiohtudest, küberkiusamisest ja turvalisest käitumisest veebis.
„Raamat ei anna rangeid reegleid, vaid aitab peredel arutada, kuidas nende kodus digiseadmeid kasutatakse ja millised kokkulepped kehtivad. Seejuures peavad vanemad ka ise reeglitest kinni pidama,“ lisas Klesment.
Vaata “Lapse esimese telefoni” veebinari järgi Telia Eesti Youtube kanalis.
Lasteraamatu „Suur digiseiklus“ on tasuta leitav Suur digiseikluse lehelt.
Digimentorite koduleht: https://meedia.ut.ee
