Innovatsioon
3 min lugemine
Telia küberturbe eksperdi sõnul ei peitu paljude ettevõtete suurim risk mitte puuduvates tööriistades, vaid selles, et olemasolevad lahendused on valesti või poolikult seadistatud.
Ettevõtete igapäevane töö käib üha enam pilves: dokumente jagatakse Microsoft 365 ja Google Workspace’i kaudu, koosolekuid peetakse veebis ning ärikriitiline info liigub rakenduste vahel sekunditega. Telia küberturbe lahenduste insener Henri Vajak hoiatab, et kui keskkond on kasutusele võetud liiga rutakalt, võivad olulised turvaseaded jääda lihtsalt sisse lülitamata.
Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad potentsiaalset ohtu ettevõtte andmetele. Teisisõnu: probleem ei ole alati selles, et ettevõttel puuduksid turvalahendused. Sageli on need olemas, kuid ei tööta viisil, mis ettevõtet päriselt kaitseks.
Vajak rõhutab, et küberintsidentide puhul ei ole haruldane olukord, kus ettevõte on vajalikud litsentsid soetanud, kuid nende pakutav kaitse on jäänud kasutusele võtmata. „Turvalisust ei taga pelgalt see, et teenus on ostetud või tarkvara paigaldatud. Loeb see, kas keskkond on õigesti seadistatud, kas õigused on kontrollitud ja kas keegi jälgib, mis ettevõtte süsteemides päriselt toimub,“ selgitab Vajak.
„Next-next-next“ seadistus võib kalliks maksma minna
Kontoritarkvara ja pilveteenuste kasutuselevõtt on teadlikult tehtud võimalikult lihtsaks. Mõne nupuvajutusega saab luua kasutajad, jagada ligipääsud ja alustada tööd. Just see mugavus võib aga tekitada petliku turvatunde, sest vaikeseaded ei arvesta alati ettevõtte suurust, andmete tundlikkust ega töötajate erinevaid rolle.
Kui seadistamine käib põhimõttel „vajutan edasi, kuni teenus töötab“, jäävad sageli kasutamata just need funktsioonid, mis peaksid ettevõtet ründe või inimliku eksimuse korral kaitsma. Nii võibki tekkida olukord, kus ettevõttel on olemas tugev turvapaketiga litsents, kuid mitmikautentimine, andmelekkekaitse või õiguste haldus ei ole tegelikus töövoos korrektselt rakendatud.
„Küberturvalisuses on väga suur vahe sellel, kas lahendus on ettevõttel olemas või kas see on ka õigesti tööle pandud,“ rõhutab Vajak. „Sageli avastatakse puudulik seadistus alles siis, kui midagi on juba juhtunud – näiteks konto on kaaperdatud, failid on valede inimestega jagatud või töötaja lahkumisel on õigused alles jäänud.“
Turvaline koostöö algab selgetest reeglitest
Üks levinumaid riskikohti on failijagamine. Google Drive’i, OneDrive’i ja teiste pilvekaustade kaudu saab dokumente mugavalt jagada nii kolleegide, partnerite kui klientidega, kuid liiga avatud ligipääs võib muuta ettevõtte tundliku info nähtavaks inimestele, kellel ei peaks sellele ligipääsu olema.
Samas ei ole lahendus ka koostöövahendite keelamine. Kui töötajatel puudub mugav ja turvaline viis dokumente jagada, liigub töö kiiresti varilahendustesse – isiklikele kontodele, juhuslikesse pilvekaustadesse või kanalitesse, mida ettevõte ei näe ega kontrolli. Seetõttu peaks ettevõte keeldude asemel looma selged reeglid: kus jagatavaid faile hoiustada, kes tohib faile jagada, millistel tingimustel ja kui kaua ligipääs kehtib ning kuidas jagatud infot regulaarselt üle vaadatakse.
Viirusetõrjest ainuüksi ei piisa
Aastaid tähendas ettevõtte küberturvalisus paljude jaoks eelkõige viirusetõrjet tööarvutis. Tänapäeval sellest enam ei piisa. Ründed liiguvad kasutajakontode, pilveteenuste ja valesti jagatud andmete kaudu ning kaitse sõltub sellest, kas ettevõttel on oma seadmetest ja kasutajatest terviklik ülevaade.
Vajaku sõnul peaks lõppseadmete kaitse olema hallatud tervik, mitte üksnes arvutisse paigaldatud programm. Keskne haldus näitab, millised seadmed on kaitstud, kus on uuendused tegemata ja millised hoiatused vajavad sekkumist. „Kui turvalahendus annab märku ohust, aga keegi seda ei vaata ega tõlgenda, jääb kaitse poolikuks. Küsimus ei ole ainult tehnoloogias, vaid ka selles, kas ettevõttel on olemas protsess ja vastutaja,“ lisab ta.
Kontori IT aitab turvanõuded praktikasse tuua
Küberturbega tegelemise puhul on oluline alustada mitte järgmise tööriista ostmisest, vaid olemasoleva keskkonna ülevaatusest. Tööarvutid, kontoritarkvara ja pilveteenused tuleks seadistada tootja parima praktika järgi ning kontrollida, kas ostetud turvavõimalused on tegelikult kasutusel. Selleks pakub Telia ettevõtetele uut Kontori IT teenust, mis koondab igapäevase IT-toe, Microsoft 365 toe, arvutite ja äriandmete turvamise, töötajate küberturbe koolitused ja ettevõtte IT-seisu ülevaate ühte tervikusse. Kontori IT Turvalisuse ja Partnerluse paketid toetavad ka KüTSi ja E-ITSi küberturbenõuetele vastavuse saavutamist.
„Küberturvalisus ei ole üksik linnuke kontrollnimekirjas. See on tervik: õiged seadistused, selged reeglid, keskne haldus ja inimesed, kes oskavad ohumärke märgata,“ võtab Vajak kokku. „Kui ettevõte ei tea, millised õigused kasutajatel on, kuidas faile jagatakse või kas turvaseaded on päriselt rakendatud, on väga raske öelda, et keskkond on kaitstud.“
