Milline on kaasaegne arvuti kontoritöö tegemiseks?

Igapäevatööd tasub väga mitmel põhjusel teha kaasaegse arvuti ja telefoniga.

Esiteks on uuemad arvutid reeglina väiksemad ja kergemad. Samas on need kiiremad ja turvalisemad ning võimaldavad vaevata kasutada tänapäevaseid tarkvaralahendusi ning seda nii kaug- kui tavatööd tehes. Lisaks muudavad uuemad töövahendid töötajad reeglina rõõmsamaks.

Teisalt aga ei ole mõtet uusi seadmeid soetada lihtsalt soetamise pärast. Lisaks on alati olemas ka rahalised piirangud ning mõelda võiks ka keskkonasõbralikkusele.

Seega tuleb leida kuldne kesktee ja õige hetk, millal oma töövahendeid uuendada. Seetõttu toome siinkohal välja kontoritöö arvuti soovituslikud spetsifikatsioonid.

Ettevõtte standard

Milline üldse on nn praktiline ja “hea tööarvuti” profiil, mille puhul võib kindel olla, et tavapärane kontoritöö saaks tehtud kiirelt ja sujuvalt.

Telia IT spetsialistide soovitusel võiks tänasel päeval olla ühe korraliku tööarvuti konfiguratsioon umbes selline:

• Windows 11 Pro operatsioonisüsteem 

• Intel Core Ultra 5 või AMD Ryzen 5 Pro protsessor 

• 32 GB RAM põhimälu 

• 512 GB NVMe SSD 

• TPM 2.0 

• Secure Boot 

• BitLocker võimekus 

• Wi-Fi 6E või Wi-Fi 7 

• USB-C / Thunderbolt 4 

Nimetatud konfiguratsioon peaks teenindama tüüpilist kontoritöötajat probleemideta vähemalt 4-5 aastat. Seejärel võiks mõelda süsteemi uuendamise peale.

Alljärgnevalt kirjeldame ka pisut lähemalt, miks soovitame just selliseid parameetrid.

Protsessor

Välja pakutud Intel Core Ultra 5 125U/135U (ja uuemad) või AMD Ryzen 5 Pro 8540U (ja uuemad) seeriad on kiired ja energiasäästlikud ning toetavad kõiki tänapäevaseid programme ning on ka AI võimekusega. Nii saab kasutaja kiire seadme, pika aku tööaja ning ka tehisaru (AI) funktsioonid, mis paratamatult üha rohkem ja rohkem igapäevatöösse imbuvad.

Loomulikult võib mõelda ka Ultra 7 seeriale, mis on küll märgatavalt võimsam, kuid samas mõnevõrra kallim ning tavapärases kontoritöös ei pruugi hinnavahe ennast õigustada.

Alternatiivina võib kaaluda ka Snapdragon X Plus / X Elite protsessoreid, kuid siin tuleb arvestada, et ARM protsessorid ei pruugi sobida kõigi organisatsiooni rakendustega. Teisalt aga pakuvad need vastu suurepärase aku kestvuse.

Põhimälu (RAM)

Mäludega on seis üsna omapärane. Hetkel väga levinud ja igapäevatööks sobiv on küll 16 GB DDR4 või DDR5 mälumoodul, kuid üha enam seadmeid omab juba ka 32 GB. Siinkohal võib teha ennustuse, et juba paari aasta pärast annab 16 GB töökiiruses tunda ja soovituslik oleks ikkagi 32 GB. Kuigi 16 GB mälust piisab ka täna enamiku tavapäraste tööülesannete täitmiseks, tagab 32 GB märgatavalt sujuvama kasutuskogemuse, eriti mitme rakenduse samaaegsel kasutamisel.

32 GB põhimälu aitab pikendada ka seadme kasutusiga. Kui täna võib 16 GB olla piisav, siis 4-5 aasta perspektiivis kasvavad nii operatsioonisüsteemide, veebirakenduste kui ka tehisintellektil põhinevate tööriistade nõudmised tõenäoliselt veelgi.

Paraku räsib seadmetööstust komponentide väga suur hinnatõus ning seetõttu on 32 GB mõnedel juhtudel sadu eurosid kallim kui 16 GB. Seega olgugi, et suurem põhimälu tagab parema kasutuskogemuse ja tulevikus see vahe ainult suureneb, tuleks ikkagi juhinduda rahakotist ja otsus teha sellest lähtuvalt. Kui eelarve on piiratud, võib valida ka 16 GB põhimäluga seadme, kuid uute ettevõtte tööarvutite puhul on 32 GB täna soovituslik standard.

SSD

Kõvaketas ehk SSD on komponent mis salvestab andmed pikaajaliselt. Kuigi tehniliselt ei ole tegemist kõvakettaga, vaid Solid State Drive tüüpi andmesalvestiga, kehtib ikkagi reegel, et suurem on parem. Samas sõltub tegelikult mahu vajadus vägagi palju kasutajast. Kui seadmega tehakse vaid tavalist kontoritööd ning suuri faile ei salvestata, siis piisab tegelikult täiesti ka 256 GB mahust. Sellest järgmine samm on kindla peale minek ehk 512 GB ning need kasutajad, kes teavad, et tegemist on suurte andmemahtudega, mida hoitakse seadmes mitte pilves, võiks valida 1 TB versiooni.

Tegelikkuses on SSD moodulite vahel lisaks mahutavusele veel erisusi, kuid kõige levinum neist on NVMe ja seda peaks ka eelistama.

Muud parameetrid

Lisaks eelpool nimetatud parameetritele tasub tähele panna veel paari väga olulist nüanssi. Näiteks TPM 2.0 olemasolu. Võiks isegi öelda, et TPM 2.0 ei ole mitte soovituslik funktsioon, vaid ettevõtete arvutites pigem kohustuslik.

Täpsemalt kaitseb TPM 2.0 (Trusted Platform Module 2.0) arvutit, paroole, krüpteerimisvõtmeid ja operatsioonisüsteemi käivitumist. Seega võimaldab TPM 2.0 BitLocker tarkvara kasutamist ehk ketta krüpteerimist, turvalist Windows Hello kasutamist (PIN, sõrmejälg, näotuvastus).

TPM 2.0 täiendab Secure Boot funktsiooni, mis kaitseb arvuti käivitumisprotsessi. Näiteks kui pahavara üritab laadida käivitumisel pahatahtlikku koodi või paigaldada rootkit’i, siis Secure Boot blokeerib selle tegevuse, sest kood ei ole usaldusväärne.

Operatsioonisüsteem (OS)

Operatsioonisüsteemina tuleks ettevõtetes kasutada Windows 11 Pro või Enterprise versiooni ning hoida seadmed uuendatuna vähemalt versioonile 24H2 või uuemale.

Windows 11 Pro näol on tegemist praegu Microsofti poolt aktiivselt toetatud ja turvalise platvormiga. Windows 10 on vananenud ja selle kasutamine ei ole turvakaalutlustel soovituslik.