Küberturbeekspert: iga uuendamata äpp on reaalne turvarisk

Keskmiselt on inimese telefonis 40 kuni 60 äppi, mida enam ei kasutata. Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas selgitab, miks on selline äpimuuseum ohtlik, milliseid andmeid kurjategijad unustatud rakenduste kaudu kätte saavad ja kuidas end kaitsta.

„Tegelikult kasutab inimene telefonis iga päev vaid mõnda üksikut äppi. Ülejäänud on sageli kunagi huvi pärast alla laaditud ja siis unustatud,” ütleb Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas. Tema sõnul võiks rakenduste puhul järgida lihtsat reeglit: kui äppi pole kuu aega vaja läinud, tasub see telefonist kustutada. Põhjus on lihtne – mida rohkem on seadmes unustatud rakendusi, seda suurem on võimalus, et mõni neist muutub turvariskiks.

„Telefon ei ole panipaik, kuhu vana kraami koguda. Kui mõnda rakendust läheb uuesti vaja, saab selle alati hetkega uuesti alla laadida. Lisaks on uus versioon alati ka turvalisem,” ütleb Aljas. Tema sõnul on vanade äppide alleshoidmisel kolm peamist miinust: need võivad olla turvarisk, tekitavad ekraanil segadust ja kulutavad seadme ressurssi. „Iga rakendus koormab seadet. Just seepärast kurdavadki inimesed, et uue telefoni aku saab poole päevaga tühjaks,” lisab ta.

Turvaaukudest tulenevatesse riskidesse tuleks suhtuda tõsiselt. Turvaauk tähendab, et rakenduse tarkvaras on avastatud nõrk koht, mille kaudu võib kasutaja info lekkida. Selle vältimiseks tuleb rakendusi uuendada, sest uuenduse mõte ongi sageli mõne avastatud turvaaugu sulgemine.

Turvariskid kasvavad iga unustatud äpiga

Aljase sõnul on inimese telefonis keskmiselt 40–60 äppi, mida ta ei kasuta ega uuenda. Just sellised unustatud rakendused võivad aja jooksul muutuda turvariskiks, sest uuendused sulgevad sageli vigu, mille kaudu kurjategijad seadmele või andmetele ligi pääsevad. Sama põhimõte kehtib ka arvuti operatsioonisüsteemi kohta. „Turvariskid kasvavad ajas. Mida kauem on seade uuendamata, seda suurem on tõenäosus, et midagi juhtub,” nendib ta ning lisab, et isegi kui ühe äpi turvarisk on väike, kasvab see märgatavalt, kui telefonis on erinevaid rakendusi palju.

Üks levinumaid sihtmärke on fotod. Inimene võib avastada, et tema pildid on kadunud ja nende tagasisaamiseks nõutakse lunaraha. Uuendamata operatsioonisüsteem võib aga anda kurjategijatele võimaluse paigaldada seadmesse pahavara, mis jälgib fotosid ja brausimisajalugu ning salvestab klahvivajutusi. „Pahavara õpib sind tundma. Nii võib ründaja teada sinu paroole, suhtlusvõrgustikku ja igapäevaseid tegevusi. Selle info abil saab teha libakõnesid, mis mõjuvad usutavalt, sest helistajal on sinu kohta teadmisi, mida kõrvalseisjal olla ei tohiks,” selgitab Aljas.

Selliste olukordade vältimiseks tasub oma seadme operatsioonisüsteemi ja äppe uuendada kohe, kui uus versioon on saadaval. Lisaks tuleks juba rakendust alla laadides mõelda, milliseid õigusi sellele anda. Kui äpp küsib ligipääsu fotodele, mikrofonile või asukohale, kuigi tal seda toimimiseks vaja ei ole, tasub loa andmisest loobuda.