Ettevõtete seadmeid kaaperdavad botnetid on Eestis üha aktiivsemad

Eesti ettevõtete arvutivõrkudes sagenevad olukorrad, kus kurjategijad püüavad seadmeid märkamatult üle võtta ja enda huvides tööle panna. Telia Turvanet tõrjus III kvartalis üle 32,6 miljoni botnettidega seotud ohusündmuse ehk enam kui kuus korda rohkem kui kvartal varem, ning koguni 10 korda rohkem kui aasta esimeses kvartalis, selgub Eesti suurima IT- ja telekommunikatsiooniettevõtte Telia raportist.

Telia äriklientide internetiliiklust kaitsev Turvanet blokeeris III kvartalis üle 227 miljoni ohusündmuse. Aasta esimese üheksa kuuga on Eesti ettevõtete vastu suunatud sündmuse arv kerkinud juba üle 768 miljoni.

Kõige järsemalt kasvas III kvartalis botnettidega seotud sündmuste hulk. Kui II kvartalis registreeris Turvanet selliseid ohusündmusi 5,4 miljonil korral ja I kvartalis 3,2 miljonil korral, siis III kvartalis tõusis nende sündmuste arv juba üle 32 miljoni.

„Botnet ehk zombivõrk tähendab pahavaraga üle võetud internetiseadmete võrgustikku, mida kurjategija saab eemalt juhtida. Nakatuda võib nii tööarvuti kui ka ruuter, valvekaamera, printer, nutiteler või mõni muu nutiseade. Omaniku jaoks võib seade näida töötavat tavapäraselt, kuid samal ajal täidab see ründaja käske. Näiteks osaleb teenusetõkestusrünnakutes, saadab õngitsuskirju, proovib murda teiste süsteemide paroole ning aitab varjata kurjategija tegelikku asukohta,“ selgitas Telia küberturbe lahenduste arhitekt Holger Rünkaru.

Rünkaru sõnul on botnetisündmuste enam kui kuuekordse kasvu taga mitu põhjust. Üks neist on ettevõtete võrkudes endiselt kasutuses olevad seadmed, mille tarkvara pole aastaid uuendatud. Sellised turvanõrkused muudavad seadmete ülevõtmise kurjategijatele lihtsaks. Samal ajal on tehisaru abil kiirenenud uute haavatavuste leidmine, sealhulgas vanemast tarkvarast. Keelemudelid ja muud automatiseerimistööriistad aitavad ründajatel oma tegevust tõhustada: lihtsamaid ründeid saab ette valmistada kiiremini, töödelda suuremas mahus andmeid ning viia läbi rohkem ründekatseid.

„Kui varem eeldas botneti loomine põhjalikke programmeerimisoskusi, siis suurte keelemudelite toel suudab vajaliku pahavara kokku panna ja kohandada ka vähese kogemusega ründaja. Sageli ei pea ründaja lahendust isegi ise looma, vaid saab valmis ründetööriista osta teenusena. See tähendab, et turvanõrkusi leitakse üha kiiremini ning neid kasutatakse ka kiiremini ära. Ettevõtete jaoks on seetõttu kriitilise tähtsusega teada, millised süsteemid ja seadmed nende võrgus töötavad, piirata võimalikku ründepinda ja luua piisav nähtavus, et ohte varakult märgata,“ märkis Rünkaru.

„Botnetti sattumise riski aitab vähendada see, kui ettevõttel on läbimõeldud võrguarhitektuur, võrgus toimuvat jälgitakse pidevalt, kasutusel olev tarkvara saab regulaarselt uuendatud ning seadmed ja tarkvara hangitakse usaldusväärsetelt partneritelt. Samuti on oluline kasutada süsteemides ajakohaseid küberturbelahendusi, mis aitavad pahatahtliku tegevuse võimalikult varakult tuvastada,“ ütles Rünkaru.

Turvaneti andmetel sagenesid III kvartalis ka õngitsus- ja pahavararünnakud. Selliseid ohusündmusi blokeeriti kvartali jooksul üle 85,5 miljoni korra ehk 19% rohkem kui II kvartalis. Viirustega seotud rünnakukatseid tõrjus Turvanet samal perioodil üle 28 000.

Enim rünnatud valdkonnad olid lõppenud kvartalis hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, majutus ja toitlustus, töötlev tööstus ja haridus. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeettevõtete vastu suunatud ohusündmuste arv kasvas II kvartaliga võrreldes ligi 2,5 ja hariduses ligi kaks korda.

Turvanet on Telia äriklientidele mõeldud kontoriinternetiteenus, mis filtreerib internetiliiklust, blokeerides ohtlikke veebilehti, kahjulikke tegevusi ja DDoS-rünnakuid enne, kui need kasutaja seadmesse ja sealt edasi ettevõtte andmete kuritarvitamiseni jõuavad. Turvaneti võrgus viibides kaitseb turvafilter kontoris kogu internetiliiklust.