Tark töö
4 min lugemine
Järva-Jaani vabatahtliku päästekomando pealik Ivar Kärner tegeleb päästetöö kõrvalt ka päästeroboti arendamisega ettevõttes Milrem.
Kõik, kes on sattunud sõitma Tallinna-Tartu marsruudil mööda Piibe maanteed, teavad Järva-Jaanit. Keset vaikset väikeasulat asub endisesse kinomajja ehitatud vabatahtlik päästekomando, mille ees võtab meid vastu selle pealik Ivar Kärner. Õnneks pole väljakutseid palju ja suurem osa Ivari lõputuna tunduvast energiast kulub hoopis päästeroboti arendamisele ettevõttes Milrem.
Kaua sa päästetöödega kokku puutunud oled?
Ma olen päästetöödega kokku puutunud juba väga väikesest peale, isa kõrval. Selle päästekomando juhtimise võtsin enda peale viis aastat tagasi.
Päästmine on meie perekonnas olnud nii-öelda veres. Minu vanaisa juba oli vabatahtlik päästja ja isa ja nii edasi on see läinud põlvest põlve.
Kas päästja töö on raske?
Päästesündmustes on väga palju nii-öelda kannatusi. Hukkunutega sündmused on alati rasked. Aga kuna neid sündmuseid on palju, siis lõpuks harjub sellega ära. Õnneks keegi meie komando omadest viga pole saanud, aga meil on lihtsalt läinud hästi.
Kuidas Milremisse sattusid?
Milremiga liitusin seetõttu, et nad arendasid päästerobotit. Kuna minu vabatahtliku päästja taust ja Milremi robot läksid hästi kokku, siis see oligi peamine põhjus.
Mis on päästerobot?
Päästerobot, nagu kõik mehitamata sõidukid, on mõeldud selleks, et tuua inimene välja ohutsoonist. Meie päästerobot on võimeline kustutama selliseid põlenguid, kus on oht inimesele kas mürgiste gaaside sissehingamise, liigse kuumuse või varingu näol. Päästeroboti saab kaugjuhtimise teel saata ohukoldesse ja panna seal päästetöid tegema.
Milremi päästerobot on disainitud ja ehitatud Eestis. Päästeroboti alusvanker, ehk siis liikuv osa masinast, on kõik Eestis tehtud. Aga me kasutame Hollandi koostööpartnerite pealisehitust, mis on siis lafetid ja kõik see vee juhtimise osa.
Kuidas robotit juhitakse?
Lihtsaim variant on juhtida robotit kaugjuhtimispuldi abil, mis kasutab raadiosidet. Aga selle saab üles ehitada ka 5G peale, mis võimaldab lisaks juhtimisele ka videopilti näha.
Päästerobotid on Ivari sõnul küll olevik, kuid pole veel laialdaselt kasutusel. Ikka proovitakse inimjõul kõigega hakkama saada. Aga kindlasti on see tulevik, kuna inimelu peaks olema kallim kui seadmed. Eesti päästekomandodel selliseid masinaid veel pole. Tulevad siis, kui riigil raha tekib, muigab Ivar.
Järva-Jaanit tasub aga kindlasti külastada kõigil tehnikahuvilistel – Ivari kaasabil on sinna tekkinud tohutu vanatehnika näitus, kus on ligi 600 masinat. Mootorratastest kombainideni.
