Ettevõtlus
3 min lugemine
Telia Eesti haldusjuhi Mari-Liis Vihuli sõnul on rohepöörde saavutamiseks vaja tänasest enam riigi tahet. Viimaste aastatel on Telia alustanud olemasoleva autopargi väljavahetamist elektriautode vastu, olles seega üks nendest, kes kogeb seadusandluse põhjendamatuid takistusi.
Telial on väga selge tegevusplaan ja arusaam keskkonnahoiu vaates. Soovime 2030. aastaks saavutada täieliku jäätmevabaduse ja süsiniku neutraalsuse. Viimast eesmärki toetab ka ettevõtte autopargi väljavahetamine keskkonnasõbralikumate mudelite vastu. Põhjaliku analüüsi ja arutelude tulemusel on meie tänane eelistus elektriautod.
Üks jäätmevabaduse saavutamise alus on mõistlik ressursside kasutus ja ebavajalike ostude vältimine. Telia autopargis on nii isiklikus kasutuses tööautosid neile, kel auto igapäevane töövahend, kui ühiskasutusautod neile, kel töösõidud vajalikud aeg-ajalt.
Oleme aastaid toetanud ka tööautode kasutamist erasõitudeks töövälisel ajal. Sellise lähenemise eesmärk on, et meie töötajad saaks jätta isikliku auto soetamata, eelistades igapäevaseks liikumiseks näiteks jalgratast ja võttes kontori juurest auto erasõitudeks siis, kui selleks on vajadus.
Auto kasutamine ei ole tingimata erisoodustus
Auto on suurele osale meist igapäevane liikumisvahend nii isiklikus elus kui töö tarbeks. Riik on loonud süsteemi, kus väikefirma omanik, kes sama autoga teeb nii era- kui ärisõidud, saaks võimalikult õiglaselt kanda oma maksukoormat. Kuid sama süsteem ei toeta mõistlikult suurfirmade lähenemist. Suurfirma ei soovi teha töötajatele erisoodustusi. Suurfirma optimeerib oma kulusid ja maksab töötajatele ausat palka.
Telias on tööautoga erasõitude tegemine lubatud juba kümmekond aastat, kuid selle kokkuleppega, et iga sõidu järel märgitakse automaatses sõidupäevikus, kas tegemist oli era- või ärisõiduga. Erasõitude kulud peetakse kokkulepitud kilomeetri hinda arvestades töötaja järgmisest palgast kinni. Reaalselt mingit erisoodustust ei teki, kuid toimub mõlemale poole ressursside mõistlik kasutus. Sel moel toimides on maksude osas üks takistus – erisoodustusmaks. Tänaste seaduste kohaselt saab ettevõtte jaoks mõistlikult kulusid optimeerida vaid N1 klassi autode ehk kaubikutega. Nii saamegi ettevõttesse valida ainult kindlate mõõtudega autod, mis on juba N1 klassis või millest on võimalik “kaubik” ehitada. Võtad autost tagumised istmed välja ja siis võid seda maksuvabalt töötajaga jagada – kas pole jabur?
Tööandja loob võimaluse tutvuda uuega, mis on aluseks harjumuse kujunemisele
Elektriauto pakub vaieldamatult erinevat sõidukogemust senistest võimalustest – paljude suurte plusside kõrval on elektriauto laadimine kütuse tankimisest päris erinev. Uus lahendus vajab katsetamist, harjumist ja isiklikku ellu adopteerimist. Tööandjana on meil võimalus seda oma töötajatele pakkuda ja nii aidata kaasa paljude keskkonnasõbralikemate sõidukite ilmumisele tänavapilti – muuta meie õhk puhtamaks ja müravabamaks.
Kuidas saaks riik aga veelgi hoogustada elektriautode kasutuselevõttu ja mõistlikku ressursside kasutust? Meie hinnangul on selleks erinevaid variante, näiteks:
- Autode erisoodustusmaks peaks olema emissiooni põhine, mitte mootori võimsuse põhine;
- Maksuvaba isikliku auto kompensatsiooni tariif peaks olema diferentseeritud tulenevalt emissiooni suurusest;
- Kui töötaja rendib tööandjalt sõiduvahendit ja maksab kinni oma sõidu kulud, siis ei ole erisoodustusmaksudega koormamine asjakohane. Riik peaks soodustama ressursside mõistlikku jagamist tööandja ja töötaja vahel, mitte seisva ressursi kuhjamist tänavale;
- Elektriautode hinnad on oluliselt üle bensiini-, diisliautodest. Tasuvaks saab arvutada vaid suurte läbisõitudega autod eeldusel, et need laevad kodus/kontoris. Ametlike laadimisjaamade elektri hind on 2-3 korda kallim kui kodune elekter ja neis laadimine pöörab elektriauto tasuvusarvutuse pea peale. Nutikad ametnikud suudaks kindlasti leida võimaluse, kuidas seda hinda õiges suunas mõjutada.
Riigil on seega päris mitmeid võimalusi, kuidas aidata kaasa nii transpordialasele rohepöördele kui ettevõtete ja inimeste kasutusharjumuste muutmisele.
