Ettevõtlus
3 min lugemine
Viimastel aastatel mõnes sektoris lausa valdavaks saanud kodust töötamise kõrval on tekkinud teinegi trend – inimesed pagevad aastas kuuks või paariks Eesti talve eest soojale maale tööd tegema.
Alar Kurvits
Telia IKT teenuste juhtimise grupijuht
Nüüdisaegseid töövahendeid kasutades pole töötajal sisuliselt tõesti suuremat vahet, kas kontor on ühe kilomeetri või tuhande kilomeetri kaugusel. Ettevõtte vaatest paistab palmisaarelt kaugtöö võimaldamine samuti suhteliselt kuluvaba motivatsioonivahend, ent omad riskid on siin ikkagi olemas. Peale personaliriskide – kas puhkuseparadiisis ikka tuleb töötegemine välja samasuguse hoo ja kirega nagu kodumaal – tuleb mõelda ka IT-küsimustele.
Iga ettevõte peaks esmalt riske hindama ja veenduma, kas selline tööviis on üldse firmale sobiv. Tuvastatud riske tuleks tutvustada ka töötajatele, sest osad riskid jäävad just nende maandada.
Püsivamalt välismaal töötamine ei ole sama asi, mis tavaline töölähetus, kus tööandja saadab töötaja välismaale tööandja huvides. Pigem on soojemas kliimas töötamine töötajate huvi ning tööandja vastutulek. Seega ei pruugi sellist tööviisi katta näiteks ettevõtte poolt ostetud kindlustustooted töötajatele ja seadmetele.
Arvesse tuleb võtta ka eri riikide töö ja maksuseadustikku ning kindlasti ka mõelda, kas riik on töötajate jaoks üldse turvaline. Siin ei kehti alati loogika, et kui ma olen valmis mingisse riiki minema turistina, siis on see turvaline ka töötamiseks. Näiteks Hiina on oluline turismi sihtriik, kuid töötamiseks VPN-ühenduse kasutamine on seal vaikimisi seadusega keelatud, ehkki erandeid muidugi leidub. Peale selle on Hiinas ka internet tugevalt tsenseeritud ja lihtne googeldamine võib anda hoopis teise vastuse kui kodumaal. Riike, kus VPN-rakendusi piiratakse või internetti tsenseeritakse on üllatavalt palju, osad neist on ka Eesti inimeste seas populaarsed puhkusepaigad. Kõige kindlam ja lihtsam on piirata võimalust töötada välismaal Euroopa Liiduga, kus lühiajalise töötamisega ei kaasne ohtu sattuda kohalike seadustega – sh maksuseadustega – vastuollu ning kus ajavöönd klapib väga suures osas Eestiga.
IT riske silmas pidades tuleks arvestada, et töötaja võtab kaasa tööandja arvuti ja andmed. Võiks muidugi loota, et kõik tundlikud andmed asuvad ikka ettevõtte kesksetes andmebaaside, mitte töötajate arvutites. Kindlasti peaks aga mõtlema läbi olukorra, kus töötaja arvutiga midagi juhtub. Ettevõtte töökohad peavad olema kaughallatavad, et enamuse probleeme saaks interneti kaudu lahendada. Küll aga võib esineda ka selliseid hädasid, mis ei olegi kaugelt lahendatavad, näiteks võib arvuti minna füüsiliselt katki või see võidakse varastada. Seega oleks hea kasutada kõige levinumaid seadmeid, mis on garantii all kogu maailmas, et ka tootja kohalikud esindused saaksid rikke korral aidata.
Kui tavaolukorras on tööandja kohustus tagada töötajale töövahend, siis välismaalt kaugtööd tehes ei pruugi see kohustus kehtida. Teoreetiliselt oleks võimalik saata kulleriga töötajale uus arvuti, kuid sellega kaasnevad kulud ja töökatkestus ettevõttele. Kui aga töötaja peab oma planeeritud kaugtöö reisi varem lõpetama, siis sellega kaasnevad jällegi kulud töötajatele. Hea oleks juba enne kaugtööle siirdumist kokku leppida, mida sellises olukorras teha.
Kindlasti eeldab välismaal töötamine seda, et töötaja suudab tagada endale piisavalt kiire ja stabiilse internetiühenduse. Ühendus kontorivõrguga peab olema turvaline ja käima läbi VPN-i. Avalikud WIFI võrgud ei ole turvalised ega stabiilsed. Kui töötaja plaanib jääda lootma mobiilsele internetile, siis kindlasti peaks vaatama üle tema teenusepaketi. Paljud paketid sisaldavad välismaal üksnes piiratud hulga andmemahtu, samas kui kasvõi videokoosolekud kulutavad palju andmemahtu.
Valides kaugtööks sobivaid ruume peaks töötaja arvestama, et erinevalt kodukontorist ei saa ta välismaal loota sellele, et ainult temal on ligipääs töökohale. Hotellitubadesse saab suur hulk personali siseneda töötaja teadmata ja ka üürikorteritesse on omanikel võimalik siseneda. Seega – töövahendeid ja dokumente ei tohiks jätta nähtavale, veel parem oleks, kui need saaks paigutada seifi. Kuigi töötaja eesmärk võib olla näiteks rannas tööd teha, siis praktikas ei ole see siiski mõistlik. Töökoht peaks kindlasti sisaldama ka ergonoomilist töölauda ja tooli. Kui töötaja on harjunud kasutama lisaks sülearvutiekraanile ka suuremat monitori, siis seda on töötajal võimalus kaasa võtta vaid autoga reisides. Kindlasti tasuks läbi mõelda, kas töötaja saab oma ülesandeid ainult sülearvutiga efektiivsel viisil täita.
Kokkuvõtlikult, osaliselt välismaal töötamine on kasvav suund ja ettevõtted, kes seda võimaldavad, saavad vastu tänulikud ja motiveeritud töötajad. Enne, kui seda aga lubada, tuleb riskid läbi kaaluda ja omavahel kõiges kokku leppida, panna täpselt paika, mille eest vastutab tööandja ja mille eest töötaja.
