Seadmed
8 min lugemine
Kas kiiresti arenev tehnoloogia aitab lihtsustada firmajuhi igapäevatööd ja langetada paremaid otsuseid? Milliseid otsuseid peaks siiski tegema ise? Oma seisukohti AI rakendamise kohta ettevõtte juhtimisel ja arendamisel jagavad Telia ja Meliva.
Tehnoloogia arenedes on lisaks ettevõtetele muutunud ka nende juhtide töö, kes otsuste tegemisel kasutavad järjest enam tehisaru abi. Podcasti „Vähem IT-d, palun“ uues osas arutlevad eratervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop ja Telia võrgujuht Mihkel Kõiv, millal on otsuse tegemisel abiks AI, miks ei peaks kartma automatiseerimist ning millal tehisintellekti kasutada ei saa.
„Kui veel viis aastat tagasi oli tunne, et IT on mingi kusagil eraldi tegutsev ala, siis praegu on kõik tehnoloogiliselt integreeritud. See tähendab, et ka juhte ei tohi tehnoloogia hirmutada ja nad peavad oskama näha selles võimalusi. Seega uued juhid, keda me praegu otsime, peavad olema tehnoloogiausku,“ räägib Alop.
Kõiv nendib, et tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus juht ei pea enam olema kõige targem inimene ettevõttes, küll aga peab ta oskama looma võimalusi, et temast targematel oleks keskkond, kus testida ideid, mis aitaksid ettevõttel kasvada.
Päris alati AI juhi elu siiski ei kergenda. Näiteks toob Kõiv välja, et andmed peavad olema struktureeritud korrektselt, et tehisaru suudaks neid analüüsida õigesti. Kuna andmeid on palju, siis on ka juhi valida, millisele infole tuginedes ta otsuseid teeb.
Kui jooksvaid otsuseid saab teha AI abiga, on siiski ka neid, kus peab inimene lähtuma oma sisetundest ja tervest mõistusest. „AI ei oska öelda, kas mingit riski tasub võtta või mitte, kas võimalus on turul olemas või ei,“ nendib Alop. Samuti rõhutab ta, et tehisintellekti plahvatusliku kasvu ajal on vaja meeles pidada, et andmekaitse on olulisem kui kunagi varem ning iga otsus peab olema sellega kooskõlas.
Samuti ei ole Alopi sõnul mõtet kõiki protsesse automatiseerida, kuigi suund ettevõtluses sellele on. Näiteks Meliva ei automatiseeri neid protsesse, kus puudub selgus, kas see on üldse vajalik. Küll aga on automatiseerimine Alopi sõnul abiks, et töötajad saaksid teha kõrgema lisandväärtusega tööd.
„Automatiseerimine ei tähenda, et tuleb inimene lahti lasta, vaid talle tekitatakse ruum väärtuslikuma töö tegemiseks,“ kummutab Kõiv sagedase hirmu, mis automatiseerimisest rääkides kaasneb.
Lisaks arutatakse saates, kas vastab tõele hirm, et tehisaru kaotab inimeste vahelise sideme ning avaldatakse, milliseid AI-rakendusi Alop ja Kõiv ise iga päev kasutavad, mis juhtus, kui AI võeti appi meilidele vastamisel, millist ülesannet nad tehisarule anda ei taha ning milline näeb nende silmis välja juhi tööpäev viie aasta pärast.
Podcasti “Vähem IT-d, palun” saab kuulata Spotify, YouTube ja Apple Podcasts platvormidel. Saadet juhib tehnoloogiaentusiast ja AI-koolitaja Olari Miiter.
Varasemates osades on eri valdkondade eksperdid ning ettevõtte juhid arutlenud küberturvalisuse, tehisintellekti ja innovatsiooni, tehnoloogiliste väljakutsete, IT-efektiivistamise, töökoha ja seadmepargi halduse ja andmete hoiustamise teemadel.
