Kui veel viis aastat tagasi suhtusid tarbijad ettevõtete vestlusrobotitesse umbusuga, siis nüüd tekitab segadust pigem vestlusvõimaluse puudumine.
Valeinfo, sealhulgas süvavõltsing, kipub kriiside ja sõdade ajal levima kui kulutuli.
Digitaliseerimises, automatiseerimises ja AI kasutamises nähakse võimalust nii ettevõtte halduskoormuse vähendamiseks kui ka konkurentsieelise loomiseks.
Värskes „Digitunni“ saates arutleti koos Green IT juhatuse esimehe Asko Pukiga, miks maailm on taas jõudnud kiibikriisi lävele ja mida see tähendab nii ettevõtetele kui ka tavakasutajatele.
Tehisaru pole pelgalt tehnoloogiline, vaid poliitiline ja ühiskondlik küsimus, rõhutas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak Digimentorite veebiseminaril.
Tehisintellekti kasutuselevõtus algab tänavu teine laine, mida ei juhi suured AI-keelemudelid, vaid hoopis väiksemad ja täpsemad lahendused, prognoosib Telia ärikasvu juht Margus Vaino.
Eesti on harjunud seadma ennast tehnoloogiliste hüpete eesliinile – alates digitaalsest ID-st ja lõpetades e-riigi teenustega.
Oleme tehisintellekti ajastul otsustaval ristteel – kas teha julge hüpe või jääda kinni vanadesse mustritesse?
Väikeriigid ei võistle küll tehisintellekti (TI) arendamise eesliinil, aga Eestil on võimalus võita konkurentsieelis kõige edukama tehisintellekti tööriistade rakendajana.
Eesti astub septembris märkimisväärse sammu haridustehnoloogia vallas, kui käivitub TI-Hüppe programm, mis varustab õpilased ja õpetajad professionaalsete tehisintellekti litsentside ja vajalike oskustega.