Kuidas internetikiirusel pidevalt silma peal hoida?

#internetikiirus #internetiühendus
2 min lugemine

Ehkki internetiühendus tundub tänapäeval olevat inimõigus, pole see alati nii olnud. Vanemad põlvkonnad mäletavad aegu, kui internetti jagus vaid vähestesse kohtadesse ning interneti kiirus oli täiesti masendav, nii et ühe pildi allalaadimist pidi küüsi närides ootama mitu head minutit.

 

Kuigi internetti saab tänapäeval praktiliselt iga soovija, siis selle kiirus on kohati veel ebaühtlane ning sõltub erinevatest asjaoludest. Nii juhtub vahel ka tänapäeval, et mõned internetipõhised protsessid võivad arvutis võtta arusaamatult palju aega. Sellises olukorras on alati hea teada, milline on interneti alla- ja üleslaadimiskiirus.

Kui sinu arvuti kasutab mõnda värskemat Windowsi versiooni (alates Windows XP-st), siis tuleb teile appi väike programmike NetSpeedMonitor, mis paigutab internetikiirused mugavalt Windowsi käsuribale ekraani allservas.

NetSpeedMonitori, mille saab alla tõmmata siit, installeerimine ja kasutamine on lihtne ka algajale. Oluline on installeerimise käigus tekkivale küsimusele “Do you want NetSpeedMonitor toolbar on your taskbar?” vastata jaatavalt ehk siis “Yes”. Lisaks võib programmi häälestamise käigus määrata ka arvuti võrgukaardi. Üldiselt peaks programm selle ise kindlaks tegema, kuid igaks juhuks tasub veenduda, et programm just õige kaardi on leidnud.

 

Tulemuseks peaks olema enam-vähem selline vaade:

 

U (upload) tähendab üleslaadimis- ja D (download) allalaadimiskiirust.

 

Programmil on veel mitmeid võimalusi, kuid need on mõeldud edasijõudnud netikasutajale, kelle huvi on spetsiifilisemat laadi. Tavakasutajale annab see programmike muu hulgas võimaluse tuvastada, kui arvuti on mingi kurivara abil sattunud võõraste kontrolli alla, kes kasutavad arvuti võrguühendust enda huvides. Juhul kui kasutaja ise internetti ei kasuta, kuid numbrid ekraani allservas näitavad aktiivset tegevust, tuleks pöörduda asjatundjate poole.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."