TV ja meelelahutus
3 min lugemine
1. juunil 2026 täitus 35 aastat ajast, mil Eestis tehti esimene mobiilikõne ning alguse sai tormiline mobiiliajastu. Telia Eesti eelkäijate ehk EMT (Eesti Mobiiltelefoni) ja Esmofoni töötajatel on selle algusaegadest omajagu meenutusi, mis tänases 5G-reaalsuses tunduvad lausa uskumatud.
90ndate kliendid: kilekotid ja naaritsakasukad
Üheksakümnendad aastad oli karm aeg. Ringi liikusid „kantpead“, tegutsesid kõikvõimalikud „katusepakkujad“, sularaha tassiti kilekottides ning ärimeestest „bosse“ saatsid turvamehed. Mobiiltelefon ei olnud sel ajal pelgalt tehnoloogiline abimees vaid ka staatuse sümbol.
Telia koolitusjuht Heigo-Aulemb Ensling meenutab, et töötas üheksakümnendatel mobiiltelefone müünud ettevõttes Esmofon.
„Kõigepealt astus salongi kolm turvameest ja siis saabus naaritsakasukas boss. Näitas näpuga, et see telefon ja bossi abi tõstis siis kilekoti rahaga laua peale. Kuigi peab ütlema, et nad olid alati väga viisakad ja head kliendid. Kui tuli järgmine, veidi uhkem ja pisem telefon, olid nemad ühed esimesed, kes seda ostma tulid.“
Kuidas kõik kasvas kolmekordselt suuremaks
Kui 1990ndate keskel mobiilside levik Eestis hoo sisse sai, ei olnud kasv lihtsalt kiire vaid lausa plahvatuslik.
„1995. aastal läksime koos GSM tehnoloogia tulekuga kolmekordselt üle kõigist prognoosidest, sest kliente tuli kolm korda rohkem kui olime ennustanud ning ka mobiilivõrku investeerisime kolm korda enam kui algselt plaanitud,“ meenutab Telia Eesti mobiilivõrgu teenuste juht Ain Õiglane.
See tähendas üht: kõik toimus korraga ja kiiresti. Uued kliendid, uued mastid, uued lahendused ning pidev tunne, et aega jääb väheks.
Selle juures mõjus juba humoorikana 1991. aastal tehtud prognoos, et Eestis on mobiiliteenuste turgu suurusjärgus 6500 kliendile. Samas ületas juba 1996. aastal EMT klientide arv 100 000 piiri.
Kui telefon tuli “sisse lülitada”
Mobiiltelefon ei olnud 90ndatel iseenesestmõistetav vidin. Üks tollane ärimees ostis oma esimese telefoni, kuid naasis peagi murega: välja helistada saab, aga kõnesid sisse ei tule.
Selgus, et tema jaoks tähendas „toru tõstmine” telefoni sisselülitamist ja „toru tagasi panek” telefoni väljalülitamist ehk täpselt nii nagu lauatelefonil.
Sama loogika järgi tegutsesid hiljem nii mõnedki GSM-kliendid, kes pärast iga kõnet telefoni välja lülitasid, et akut säästa, ja imestasid, et miks neile keegi kunagi ei helista.
Kui levi leidmiseks tuli ronida või improviseerida
Algusaastate mobiililevi oli tihtipeale …loominguline.
Üks klient kiitis: „Mul on õue nurgas suur kivi. Kui selle otsa ronin, on mobiililevi olemas ja saan telefoniga rääkida.” Teine klient oli samal ajal pahur, et näiteks tema sahvri nurgas levi puudub.
Ja siis leidus selliseid kliente, kes viisid asja täiesti uuele tasemele. Telia raadiovõrgu juhtivinsener Ermo Polma meenutab juhtumit, kus SMS sõnum kirjutati valmis ning seejärel tõmmati telefon nööriga lipumasti otsa, kus levi oli parem. Mõne aja pärast saabus vastus ja nii võis ka telefoni mastist uuesti alla lasta.
Päev, mil „GSM läks Tuksi”
GSM-võrgu laienemine oli omaette kommunikatsiooniprojekt. Ajalehtedes ilmusid regulaarsed teated uutest tugijaamadest ning Äripäevas oli isegi eraldi rubriik selleks ette nähtud.
Üks markantsemaid juhtumeid leidis aset siis, kui lehes ilmus pealkiri: „GSM läks Tuksi.”
Tol ajal pani see sõnum ettevõtte peadirektori trepist alla jooksma, et mobiilivõrgu inimestelt selgitusi küsida. Kuni selgus, et Tuksi on tegelikult väike asula Läänemaal, kuhu oli just uus tugijaam püstitatud.
Y2K paanika ja kell, mis keerati tagasi
Aasta 2000 tulek tekitas üle maailma ärevust, sest ega keegi täpselt teadnud, kuidas see mõjub arvutitele ja IT süsteemidele. Nimelt kardeti, et arvutid ei suuda toime tulla aastatuhande vahetusega.
Probleemi põhjus oli selles, et paljud süsteemid kasutasid aastate jaoks ainult kahte viimast numbrit (nt „99“), mistõttu „00“ võis tähendada 1900, mitte 2000. Seetõttu kardeti pankade, lennunduse, elektrivõrkude jm „kokkujooksmist“.
Eesti Mobiiltelefoni poolt kasutatav vana NMT- keskjaam oli selleks ajaks juba väärikas eas, mistõttu keerati selle kell aastatuhande vahetuseks lihtsalt 28 aastat tagasi, et „turvaliselt” uude aastatuhandesse siseneda.
Samal ajal valvasid suured tehnoloogiafirmad olukorda Vaikse ookeani saartel asuvates varajase hoiatuse keskustes: kui kuskil oleks midagi katki läinud, oleks arendajad jõudnud enne Euroopa aastavahetust tarkvaraparandused valmis teha. Eesti lahendas vana NMT keskuse vaates asja aga… ajas rännates.
Kiirreageerimine Eesti moodi: tugijaam ühe päevaga
Kui Pirita randa oli tulemas Bacardi festival ja oodata oli rahvamasse, tuli ülikiiresti leida ka lahendus mobiililevi parandamiseks piirkonnas. Tulemus? Neljapäeval saabus teadmine uue tugijaama vajaduse kohta ning reede õhtuks oli see juba töös.
Sellel ajal oli see inseneeria, logistika ja „õigete tutvuste” kombinatsioon ning ehe näide sellest, kuidas mobiilivõrgu arendamine käis tihti sprintides, mitte maratonina.
Mobiiliminutid eetris ja tehnoloogia rahvani toomine
Üheksakümnendate lõpus ja kahetuhandete alguses tegutses Eestis ettevõte nimega Esmofon, mis tegeles mobiiltelefonide müügi ja teenindusega ning mobiililepingute sõlmimisega.
„Esmofoni ajal jõudis mobiilitehnoloogia ka raadiosse. Kuku raadios kõlasid „Mobiili minutid” ehk kümneminutilised saated, kus räägiti uutest telefonidest ja mobiilside tugijaamadest. See oli aeg, mil iga uus mobiiltelefoni mudel ja iga uus mast oli uudis, mida tasus jagada,“ meenutab tänane Telia koolitusjuht Heigo-Aulemb Ensling, kes ise neid saateid tegi.
Rahvahulgad vs võrk: kui Michael Jackson katkestas kõned
Suured kontserdid ja sündmused olid mobiilivõrkudele tõeline stressitest. Näitused ja laadad tekitasid massilist kõnekoormust, sest telefoni teel otse sündmuskohalt “muljetamine” oli moes.
Kõige karmimad hetked saabusid aga suurkontsertidel. Näiteks Michael Jacksoni kontserdi järgselt oli Tallinna lauluväljakul umbes kaks tundi peaaegu võimatu helistada, sest võrk lihtsalt ei pidanud saabunud rahvahulgale vastu, hoolimata lauluväljakule paigaldatud lisatugijaamadest.
Aastavahetus: kui kõik helistasid korraga
Enne messengereid ja nutirakendusi tähendas aastavahetus üht: kõik, kellel mobiiltelefon olemas oli, helistasid, sest head uusaastasoovid oli ju vaja olulistele inimestele edastada. Sellise ülekoormuse tulemusena jooksid GSM-võrgud umbes 15 minutit pärast keskööd umbe – kõned ei läinud läbi ja SMS-id saabusid suure hilinemisega.
Loomulikult tekitas see klientides omajagu frustratsiooni, kuid tehnoloogia lihtsalt seadis omad piirid. Täna on see pigem nostalgia.
Esimesest kõnest 5G-ni
Mobiilside on viimase 35 aastaga liikunud Eestis kivide otsast ja lipumastidest ülitihedate võrkude ja 5G-ni, kus side on peaaegu kõikjal iseenesestmõistetav.
Aga just need lood – „GSM Tuksis”, SMS-id lipumastist ja ülekoormatud aastavahetused –meenutavad, kui palju leidlikkust, katsetamist ja head huumorit kulus selleks, et täna saaksime lihtsalt taskust telefoni võtta ja ühenduses olla.
Artikkel ilmus Maalehes 17.06.2026
