Android on jõudnud versioonini 9 – mis on uut?

#Android #nutitelefon
4 min lugemine

Iga nutitelefoni äratab “ellu” selles kasutatav tarkvara ning seega määrab viimane suures osas ära ka selle, mida ja kui mugavalt seadmega teha saab. On loomulik, et koos telefonidega uueneb ka nendes kasutatav operatsioonisüsteem ning Android ehk omalaadsete seast populaarseim on nüüd jõudnud versioonini 9. Mida uut, seekord lisanime Pie, kandev variant endaga kaasa toob, nüüd uurimegi.

 

Vähem füüsilisi nuppe

 

Android 9 puhul on selgelt mõeldud uuema aja telefonidele, milledel on ekraan venitatud võimalikult seadme servadeni ning kaotatud füüsilised nupud. Seetõttu toimub menüüdes liikumine ainult ekraani abil ning selleks, et viimast võimalikult hästi ära kasutada, on uues Androidis loobutud mitmete funktsioonide puhul lisaks füüsilistele ka virtuaalsetest nuppudest. Nii puudub näiteks viimati kasutatud rakenduste klahv ning toimetamine käib ainult läbi viibete. Alt üles tõmmates avaneb rakenduste loetelu ning küljele viibates saab rakenduste vahel liikuda. Esialgu nõuab uus lähenemine mõningast liigutuste meeldejätmist, kuid sellega harjub ruttu. Need kes ei harju, saavad aga antud funktsionaalsuse ka välja lülitada ning virtuaalseid nuppe endiselt ekraani alaservas kuvada. Rääkides nuppudest veel, tuleb mainida, et muutunud on ka heli reguleerimise loogika. Nimelt reguleerib küljel asuvate nuppude vajutus nüüd tavaolekus hoopis teavituste helitugevust ja mitte enam kõne oma nagu see siiani oli.

 

Ekraan

 

Nagu eelnevalt öeldud, muutuvad ekraanid üha suuremaks ning katavad pea täielikult kogu esipaneeli. Samas aga tuleb endiselt sinna samasse esiküljele mahutada mitmeid andureid ning ära ei saa unustada ka kaamerat. Seetõttu ongi mitmetele telefonidele ilmunud ekraani ülaossa kulm, ehk ala, kuhu kõik need andurid kokku on koondatud. Selle kulmu olemasolu teadvustab omale nüüdsest paremini ka Android ning toetab seda nii teavituste kui kellaaja ja muu taolise kuvamisel. Nii saab suurt ekraanipinda efektiivsemalt ära kasutada ning kulmust on lisaks välisele efektile nüüdsest ka reaalsemat kasu. Ekraani silmas pidades on Androidi 9-ndasse versiooni lisatud veel tumeda teema aktiveerimise võimalus. Seega saab muidu menüüdes leiduva valge tausta tumedaks muuta ning nii seadmele teistsuguse ilme anda. Koos uue ilmega kaasneb aga ka teatav aku kestvuse paranemine kuna AMOLED ekraanil on must piksel kustunud piksel, mis ei vaja energiat.

 

Tehisintellekt

 

Lisaks nähtavatele disaini ja nuppude muudatustele on aga üht-teist toimumas ka taustal. Nii on Google esile toonud Android 9 tehisintellekti, mis väidetavalt optimeerib pidevalt seadme tööd ning läbi erinevate omapoolsete soovituste on kasutajale ka abiks. Veel oskab tehisintellekt juhtida ka aku kasutust ehk tarbitakse just nii palju kui parajasti vaja. Seega muudab telefon edaspidi ise oma seadeid jõudluse ja aku kestvuse vahel. Targem on nüüd ka kohanduv heledus, mis püüab, lisaks tavapärasele automaatsele reageerimisele, meelde jätta ka käsitsi tehtud muudatused ja seejärel automaatikat selle järgi kohandada.

 

Digital Wellbeing

 

Sarnaselt Apple telefonidele, oskavad nüüdsest ka Adroidid näidata kui palju ja mille jaoks neid peamiselt kasutatakse. Nii näitab telefon nüüd mitu korda teda päeva jooksul lahti lukustatud on, palju tuli erinevaid teavitusi ning mitu minutit seadet kokku kasutati. Kuna siin on eesmärgiks omaniku nutisõltuvuse piiramine, siis saab rakendustele panna ka erinevaid piiranguid. See tähendab siis, et kui ettemääratud aeg mingi rakenduse kasutamiseks täitub, rakendub piirang ning seda äppi enam kasutada ei saa. Muudetud on ka teavituse haldamise loogikat. Nii on nüüd lihtsam ja kiirem eraldi igat rakendust juhtida ning teavitusi lubada või keelata.

 

Kokkuvõtteks

 

Android 9 omadusi kokku võttes võib öelda, et liigutud on intuitiivsema ja lihtsama kasutuskogemuse suunas nii, et kasutaja ei pea endale tarvilikke asju enam menüüde sügavusest otsima, vaid need on toodud  käe-jala juurde. Seda efekti peaks omakorda veel võimendama seadme võime ise kasutaja soove aimata ning teda aidata.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."