Allikas: LG

Hoolimata kõiksugu nutiseadmete pealetungist on paljudes kodudes siiski veel peamiseks meelelahutuse pakkujaks vana hea teler. Või siis mängib see vähemalt taustal ning kuvab aeg-ajalt sinna muudest seadmetest saadetavat signaali. Aja jooksul on telerite pilt muutunud must-valgest värviliseks, suured ja paksud korpused on kahanenud õhukesteks ning tohutult on kasvanud ka ekraanide diagonaalid. Lisaks aga on televiisorid vahepeal muutunud ka nutikaks ja neist on saanud nii-öelda nutitelerid. See tähendab, et need oskavad internetti ühenduda, neisse saab lisada erinevaid rakendusi ning nendega saab ühendada mitmeid erinevaid seadmeid. Õnneks või kahjuks aga on nutimajanduse osas suuremad tootjad valinud telerite nutimajandust vedama erinevad tarkvarad. Kes millist operatsioonisüsteemi kasutab ning millised on nende iseärasused, sellest järgnevalt juttu tulebki.

 

Samsung ja Smart HUB

 

Samsung oli üks esimesi kes nutitelerid turule tõi. Operatsionisüsteemiks, mida see Korea suurtootja kasutab, on nende telerites ettevõtte enda poolt loodud Tizen ning turunduslik nimi, mida nutinduse kirjeldamiseks kasutatakse Smart Hub. Kuna tarkvara on telerites pesitsenud juba mitmeid aastaid, ning seega saanud aega küpsemiseks, siis on tegu vast ühe parema ja mugavama nutitelerite operatsioonisüsteemiga. Palju aitab siin kindlasti kaasa ka see, et  tootja on tarkvara sujuva toimimise huvides teleritesse reeglina alati lisanud ka piisava võimekusega raudvara. Nii jookseb ja toimib kõik kiirelt ja vaevata. Nuti TV sisu ise kuvatakse ekraani alumisse serva ning see kujutab endast installeeritud rakenduste, sisendite jms. rivi. Valikus on nii Youtube, Netflix, ilmateade kui ka pildi peegeldamine ja palju muid äppe. Nimekirjast ei puudu ka mängud ning loomulikult saab rakendusi ise vastavat „poodi“ kasutades juurde lisada. Konkreetsele ikoonile vajutades kuvatakse rakendus üle ekraani ning muud valikud kaovad tahaplaanile.

Allikas: Samsung
Allikas: Samsung

 

Süsteemi kasutamise osas on Samsung viimase aja mudelitel liikunud seda teed, et pultidel on loobutud võimalikult paljudest nuppudest. See tähendab, et menüüdes liikumiseks tuleb hakkama saada nooleklahvidega. Kuid samas tähendab see ka seda, et kõik menüüd ja  ja nutimajandus on väga loogilised ja lihtsad kasutada. Samuti on enamik toiminguid hääljuhtimisega (uutesse tippmudelitesse on lisatud ka Samsungi Bixby) dubleeritud ning teleka juhtimiseks saab soovi korral kasutada ka nutiseadet.

 

LG ja Web OS

 

Samsungi suur konkurent kasutab oma nutitelerites Web OS nimelist tarkvara. See algselt mobiilsetele seadmetele mõeldud ja tegelikult Linuxil põhinev opretasioonisüsteem, on LG telerites kasutusel alates 2015. aastast. Peab ütlema, et olgugi algselt mõeldud hoopis muudele seadmetele, sobib see teleritesse väga hästi. Tegemist on kiire ja intuitiivse op. süsteemiga mille peamine juhtimine käib viipepuldi abil. See tähendab, et kaugjuhtimispultidel on samuti suhteliselt vähe nuppe. Lisaks puldil leiduvatele rullik- ja nooleklahvidele, saab menüüdes liikuda veel Magic Remote nimelist pulti õhus liigutades. Selle toimingu peale tekib teleka ekraanile nooleke ning sellega osutades saabki kiirelt vajalikud valikud tehtud. Kuigi toetatud on ka hääljuhtimine, saab häälega teostada siiski vaid otsinguid ja avada erinevaid rakendusi. Helitugevust ja kanaleid, nagu näiteks Samsungil, hääle abil muuta ei saa. Ka Web OS-i puhul, mis hetkel on jõudnud oma 3.5 versioonini, kuvatakse Smart TV poolt poolt pakutavad rakendused ekraani alaserva ja parajasti vaadatav sisu jääb sel ajal taustal tööle. Seejärel saab soovitud rakenduse või funktsiooni avada. Nagu eeldada võib, on olemas kõik peamised äpid, nagu näiteks veebilehitseja ja Youtube. Samuti sisendite valik, ekraani jagamine ja palju muud. Äppide järjestust saab ise muuta ning LG vastavast poest on neid võimalik ka juurde soetada. Sisendite ja teleri peamiste parameetrite muutmiseks on saadaval ka kiirvalikud. Nii nagu Samsungil, tuleks ka LG puhul kogu süsteemi täielikuks kasutamiseks kas uue loodud või olemasoleva Google kontoga teostada kõigepealt  nuti TV keskkonda sisse logimine.

 

Allikas: LG
Allikas: LG

 

Philips, Sony ja Android

 

Need suurtootjad on oma viimase aja telerites kasutusele võtnud muudes seadmetes laialt levinud Android tarkvara. Kuigi Android telefonide operatsioonisüsteemina on juba mitmeid aastaid turul olnud, siis teleritesse on see jõudnud alles suhteliselt hiljuti. Võimalusi pakub see muidugi mitmeid, kuid telekate puhul jääb esialgu puudu veel Androidile muidu nii omasest intuitiivsusest ja kasutuslihtsusest. Enamike Android telerite puldid on pigem nupurohked ja mõned nuppudest dubleerivad osaliselt oma funktsioone. Sõltuvalt vajutatud klahvist võib nuti TV avamisel vaadatav programm taustal tööle jääda, aga samu rakendusi teise nupu alt avades ka mitte jääda. Samuti on nuti TV keskkonnas rakenduste järjestus ja nende vahel liikumine teistsugune, seda siis võrreldes eelnevalt kirjeldatud operatsioonisüsteemidega. Äpid on siin jaotatud kaustadesse. Nii võib leida näiteks koduekraani, tootja enda kataloogi kui ka üldise rakenduste kausta. Olemas on küll ka kiirvalikud, kuid vaieldamatult nõuab Androidi kasutamine esimese hooga veidi rohkem harjumist. Lisaks on mõned toimingud osadel teleritel ootamatult aeglased. See tähendab, et ruumi süsteemi optimeerimiseks on veel küllaga. Küll aga on juba täna olemas loomulikult Youtube, veebilehitseja ja nutiseadmetega ühendamise võimalus. Uuematel versioonidel on selle tarbeks sisse ehitatud juba ka Chromecast funktsionaalsus. Androidi puhul ongi vast tegemist operatsioonisüsteemiga, mis võib olla sõltuvalt telekast suhteliselt eriilmeline. Seda siis olenevalt tootjast ja sellest, kas tegemist on tippteleri või keskklassi mudeliga. See puudutab ka pulte ja sellest tulenevat kasutuslihtsust. Reegel on aga see, et mida uuem ja kallim on teler, seda kiirem ja mugavam on ka selle kasutamine. Kindlasti on Android, kui telerite operatsioonisüsteem, suure tulevikuga ning saab iga järgmise uuendusega üha paremaks.

 

Allikas: Google
Allikas: Google

 

Kokkuvõtteks

 

Võiks öelda, et kuigi idee poolest sarnased, on nutitelerid siiski kasutamisel küllaltki erinevad. Seega need, kes soovivad lisaks tavapärasele vaatamisele ka nutimajanduse osas oma telerist viimast võtta, võiks enne uue seadme ostmist süsteemi loogika ja võimalustega veidi lähemalt tutvuda. Päeva lõpuks ühenduvad need kõik küll internetti ja näitavad Youtube või nutiseadme pilti, kuid viis ja kiirus kuidas see saavutatakse võib olla küllaltki erinev.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."