Tasuta Wi-Fi – kus ja kuidas?

#WiFi
3 min lugemine

Kiire, soodne ja turvaline internet on muutumas üheks kaasaja inimese põhivajaduseks õhu, vee ja toidu kõrval. Kui kodus, koolis või tööl saab muretult kohapealset Wi-Fi’t kasutada, siis mida teha väljaspool oma mugavustsooni?

 

Näiteks võõras linnas või koguni võõras riigis? Eriti veel kui ei tahaks oma vaevaga teenitud eurosid kohe kuidagi megabaitideks vahetada või nappima kippuvat andmesidemahtu kulutada. Õnneks on selleks mitmeid erinevaid võimalusi, millest allpool ka räägime.

 

Hotspot

Kui sul on vaja oma arvutiga Wi-Fi’sse pääseda ning andmeside mahud peavalu ei valmista, siis on kõige nutikam oma rüperaali jaoks tekitada hotspot oma telefonis. Uuemas androidis ning iOS-is pole selle leidmine ja aktiveerimine nutitelefoni menüüs kuigi keeruline. Tekitades aga hotspotti kuskil rahvarikkas kohas nagu näiteks kohvik või muu sarnane asutus, siis tasub kindlasti varustada hotspot ka parooliga, et võõrad ei saaks sinu personaalse hotspotiga liituda. Lisaks turvariskidele muudab see ühenduse aeglasemaks ning kulutab ka rohkem andmesidet. Oma nutifoni tekitatud hotspot on igatahes kõige turvalisem võimalus võõras kohas oma arvutiga internetti minna.

 

Raamatukogud, lennujaamad jms

Raamatukogud on rahvusvaheliselt üldtuntud kohtadena, kus saab turvaliselt Wi-Fi võrku liituda. Väiksemates kohtades aga oleks mõistlik enne raamatukokku ruttamist eelnevalt helistada, kas antud asutus on üldse avatud või on seal internet kättesaadav. Samuti leidub tasuta Wi-FI võrku ka erinevates transpordisõlmedes. Logistikafirmad või siis raudtee-, lennujaamade ja sadamate haldajad ilmutavad harukordset ligimesearmastust võimaldades ränduritel, kui kergesti haavatavatel, ligipääsu turvalisele internetile. Tõsi küll, sealse Wi-Fi kasutamine võib eeldada mingite reeglite täitmist (nt küsitakse kasutaja meiliaadressi, palutakse end registreerida jne).

 

Kohvikud, bensiinijaamad jms

Ettevõtjad on ammu ära jaganud, millist lisaväärtust nende ärile tasuta Wi-Fi toob. Olgu siis tegu toitlustusettevõtte või autoparanduse ootesaaliga. Oma sööki või teenindusprotsessi lõppu oodates pakub Wi-Fi inimesele igavlemise asemel hoopis piiramatut meelelahutust. Samas näiteks kohvikus interneti kasutamine eeldab sealsest menüüst mingi söögi või joogi tellimist, sest see on lihtsalt elementaarne viisakus võõrustaja suhtes. Rusikareegel on ka see, et mida soliidsem ja esinduslikum on ettevõte, seda turvalisem on seal ka Wi-Fi’ga liituda. Ma ei väida siin, et mõnes nurgataguses hämaras keldrikõrtsis oleks see ebaturvaline, vaid et turvariske võib seal olla lihtsalt rohkem.

 

Rakendused

Oli see Tim Cook või Steve Jobs ise, kes ütles, et meil on selle jaoks rakendus (We have an app for that). Hommikul võõras linnast hotelli Wi-Fi võrgust väljudes on targem enne näiteks kas Instabridge või WiFi Map rakenduste abil kindlaks teha ümbruskonna tasuta Wi-Fi võrgud, mida päeva jooksul kasutada. Rakendusi on kindlasti veel teisigi, tavaliselt leiab nendest ka tasuta Wi-Fi kasutamise tingimused ning isegi arvustused erinevate Wi-Fi võrkude kohta.

Milliseid nippe kasutad sina, et tasuta Wi-Fi’t leida? Jaga oma kogemusi ja teadmisi kommentaariumis.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."