Roheline mõtteviis
7 min lugemine
„Võib ju olla, et veel tähtsam on sisu kui vorm. Kuid mind köidab sinu kentsakas käitumisnorm“ kostub Ivo Linna koos Rock Hoteliga läbi kaheksa Bose kõlari kui keeran IONIQ 5 nina Topauto juurest kodu poole.
Vorm
Alustame välisdisainist elik vormist. Ja sellega on nii, et on vaid kaks arvamust – meeldib või ei meeldi. Huvipärast sai kümnelt tiimiliikmelt üle küsitud, kuidas neile IONIQu välimus meeldib ja vastused jagunesid täpselt: viiele meeldis ja viiele ei meeldinud. Jaa vastajad tõid välja järgmised märksõnad – futuristlik, kaugelt äratuntav, omapärane, kindlasti teistest eristuv, suur, kaunis luukpära linnamaasturite kõrval. Lisan omalt poolt veel juurde, et eriti omanäoliseks muutub IONIQ pimedas, kui terve ninaosa lööb särama.
Esipõrkerauda integreeritud aktiivsed õhuklapid suurendavad sõiduki futuristlikku välimust veelgi ning ei ole ainult ilupärast loodud. Jahedas ja suletuna parandavad energiatõhusust ning kuumas avatuna toimetavad jahutajatena.
Ja ka tagant vaates on disaineritel antud vaba voli mängida ilma, et finantsosakond vahele oleks sekkunud. Tulemuseks on kaugelt äratuntav led-kuubikute vorm.
Veidi numbreid
Kerekujult on pigem tegemist suure ja mahuka luukpäraga kui linnapildis enam levinud linnamaasturiga. Lisavarutuses olevad 20-tollised rattad koos aktiivse neliveoga suudavad 325 hobujõudu kindlalt asfaldile rakendada, erinevalt Hyundai Konast, kel rattad äkilisel kohalt võtul lihtsalt tühja löövad. Kiirendus 0 – 100 km/h on ligi kahe poole tonnise auto kohta eeskujulik – sportrežiimis kulub selleks vaid 5,1 sekundit. Kui pikkuselt jääb IONIQ 5 Tucsoni ja Santa Fe vahele, siis kolme meetrine teljevahe annab salongile luksusklassi mõõtme. Eesmine kapotikaane alune pagasiruum mahutab 57 liitrit ning traditsiooniline tagumine pagasiruum 527 liitrit. Ja kui keegi otsib elektriautot, mis on suuteline haagist vedama, siis IONIQ saab hakkama kuni 1,6 tonnise haagise. Öelge veel, et elektriautot ei saa kasutada kolimisel.
Sisu
Rooli taga leiab kiirelt endale mugava istumisasendi ja see salvestub ka mällu. Õigupoolest on kasutajamälusid lausa kaks. Nii ei pea peale elukaaslase rooli taha lubamist pärast kukalt sügama, et kes on minu istmekese peal istunud ja sõitnud. Mõlemale omad seaded.
Veidi rohkem läheb aega roolile optimaalse asendi leidmisel – ideaalis oleks soovinud, et rooli saaks veelgi lähemale põlvedele tuua, kuid siis hakkab rool segama näidikuplokki integreeritud küljepeeglite vaadet. Vajuta suunatuli alla, ilmub näidikuploki vasakusse serva küljepeegli vaade, lükates kangi aga üles, näeb näidikuploki paremas servas parema küljepeegli vaadet. Kitsas kohas tagurdades on sellisest külgvaatest täitsa kasu.
Ekraani mängus on Hyundai jäänud pidama poolel tee, võrreldes näiteks pisikese Honda e-ga, kel ekraanid ulatuvad üle terve esipaneeli. Ühtsesse suurde raami on elegantselt kokku integreeritud kaks 12,25 tollist ekraani, neist parempoolne on puutetundlik info ja multimeedia jaoks.
Heliosakonna eest hoolitseb Bose kaheksa kõlariga helisüsteem ning meeleolu aitavad juurde luua kasutaja poolt muudetavad taustavärvid, mis asuvad kõlarite ümber ja uste käepidemetes.
Ainus etteheide multimeedia osas on, miks CarPlay peab juhtme otsas töötama, kui kesk- konsoolis on olemas juhtmevaba laadija.
Rohelise mõtteviisi eest peab Hyundaid tunnustama. IONIQ 5 valmistamisel on kasutatud laialdaselt loodussõbralikke materjale, nagu linaseõliga töödeldud nahk ja taaskasutatud lõng. Suhkruroost saadud toorainet kasutatakse laepolstris ning istmekatetes.
Pika testipäeva hommikul üllatas ilmataat väikese külmalainega. Nii oli hommikul auto esiklaas ja tagaklaas kaetud jääkihiga. Õnneks on kogu kliimamaailma juhtimine jäetud nuppude hooleks ning kiireks esiklaasi ja tagaklaasi soojendamiseks piisab vaid nupu vajutusest. Aknad saab puhtaks kiirelt, kiirelt saab soojaks ka salongi, kuid silmanurgast energia hetkekulu piiludes, on ees müstiline 50 kW/100 km.
Jää sulades tekkis tahtmine ka tagaklaas kojamehega puhtaks lükata, kuid siis tabas mind üllatus – sellel autol puudub tagumine klaasipuhastaja ?!? OK, sõidu ajal suudab aerodünaamiline ülatiib hoida akna enamvähem puhtana, kuid kuivanud veenired jäävad suunatud õhuvoo kiuste klaasile silma kriipima.
Multimeedia menüü kasutamine on loogiline ja lihtne, ilma et peaks manuaalist järgi pidama. Võibolla on asi ka minus, sest olen Hyuandai Kona sarikasutaja juba mitmendat aastat.
Uuenenud esiklaasinäidik ei vaja enam plastist peegeldit nagu Konal kasutusel ja kuvab kõik vajaliku mugavasse kaugusesse autonina ette.
Tagaistmel võib avada liikuva kontori, ruumi on nii pikkuses kui laiuses ning kahel reisijal on kasutada luksuslikud tingimused. Olles esiistme enda järgi seadistanud, siis tagaistmele ümberkolides jäi esiistme ja minu põlvede vahele üle 10 cm vaba ruumi. Tagaistet saab edasi-tagasi nihutada 135 mm ulatuses ning edasi-tagasi saab liigutada ka keskkonsooli. Lisaks kahele USB laadimispesale, mis asuvad keskkonsooli tagaküljel, on tagaistme all ka 230V pistikupesa sülearvuti laadimiseks.
Liikuv akupank
Tootja andmetel on IONIQul sõiduulatust üle 500 kilomeetri, vaid linnasõite tehes pikeneb see näit lausa 700 kilomeetrini. Aku mahtuvuseks on 77 kWh ja tehase poolne energiakulu 18 kW/100 km kohta. Elektrisüsteem on 800V ja täiendatud on ka akusüsteemi soojendust võrreldes Konaga. Kui eelnevalt sisestada sihtpunktiks Hyundai navigatsioonisüsteemis laadimisjaam, siis süsteem hoolitseb selle eest, et sihtpunkti jõudes on akuplokk õigel temperatuuril. See aga omakorda tähendab, et peale laadimiskaabli ühendamist algab laadimine koheselt maksimaalse võimsusega.
Meie testisõidu päeval oli Tikupoissi jõudes õues vaid 5 kraadi sooja, kuid IONIQ alustas laadimist kohest 120 kW ning minuti pärast võis laadimisjaama ekraanil näha maksimaalset võimust 160 kW. Teine laadimine sai tehtud teadlikult, kasutades navigeerimiseks hoopis Waze rakendust ja siis suutis akupank vastu võtta vaid 77 kW võimusega energiat. Seega õigel kasutamisel elik nii nagu tootja välja pakub, on laadimiskiiruse vahe lausa kahekordne.
Ökonoomsel testsõidul, mis seekord hõlmas 50 kilomeetrit külavahel sõitmist, nii et rohkem oli kulgemist 30/50/70 km/h ja vaid mõned sutsakad 90 km/h, tuli keskmiseks energiakuluks 15,4 kWh/100 km kohta, mis annab kinnitust tootja väidele, et „paagitäiega“ saab läbida 500 kilomeetrit.
Pikal edasi-tagasi Tartu otsal, neli inimest pardal ja kevadkülmas 5 kraadi juures, kujunes keskmiseks 23,0 kWh/100 km. Siin sees on ka kaks energiaröövlit Tartu maanteel – pikad lõigud 110 ja 120 km/h, mis seda keskmist kõrgemale upitasid.
Hea ülevaatlik on ka Hyundai uuenenud EV menüü, mis näitab täpselt kuhu energia kulub: 50 kilomeetri läbimisel kulub 53% sõidule, 9% kliimasüsteemile ning vaid 6% ekraanidele ning hea muusika mängimisele.
Ja üks tore lisavidin veel, mida küll seekord ise ei jõudnud katsetada – varustuses on adapter, mis muundab akuplokis oleva alalisvoolu 230V vahelduvvooluks tagasi. Kui mõni elektriauto peaks tühja aku tõttu teepervele jääma, saab IONIQ-lt abi – 3,6 kW võimus on selleks täisti piisav.
Kokkuvõte
IONIQ 5 on suur ja mahukas pereauto, mis sobib nii linnasõiduks kui ka pikemateks reisideks, kui jääda asfaldile. Ülikiire laadimine ja suur sõiduulatus on kindlad plussid IONIQ 5 valikul. Teine teema on see välise disaini pool – kas meeldib või ei meeldi. Minu jaoks on sisu ja vorm selle auto puhul harmoonilises kooskõlas.
PLUSSID: Sisu ja vormi ühtsus. Mugav ja kiire.
MIINUSED: Puudub tagumine kojamees. Sõit kruusateel.
Hinnad algavad tagarattaveolisel 52990 eurost ning ulatuvad neljarattaveolise mudeli korral 64990 euroni.
