Teadupärast ei saa Windowsi operatsioonisüsteem omale enam suuremate uuenduste järgselt uut nime. Nii on ajalukku jäänud näiteks XP, Vista, 7 jmt. ning alates sellest ajast, kui ilmus Windows 10, pole hoolimata vahepealsetest päris suurtest muudatustest, selle nime muudetud. Eristatakse vaid Home ja Pro versioone.

 

Viimasel ajal on aga kuulda ka X tähisega versioonist ehk Windowsist nimega 10X.

Kuigi tegemist ei ole uue eraldiseisva Windowsiga, vaid endiselt ühe selle versiooniga, omab 10X siiski piisavalt palju erisusi, et sellest veidi lähemalt kirjutada. Mis siis, et selle täpne ilmumisaeg ja ka sisu on veel teadmata.

 

Mõeldud „eriliste“ ekraanidega seadmetele

 

Mobiilide maailmas on painduvad ekraanid, hoolimata erinevatest tagasilöökidest, vaikselt aga kindlalt levimas. Olgugi, et probleeme on töökindlusega ning hetkeseisuga on ka hinnad enamikele meist vastuvõetamatud, juhtub varem või hiljem see, et sellised telefonid muutuvad igapäevaseks. Küllap muutub aja jooksul soodsamaks hinnatase ning paraneb nii disain kui töökindlus.

Kuigi veidi või isegi palju väiksema käraga on sama asi tegelikult juhtumas ka sülearvutite maailmas. Esimesi painduva ekraaniga sülereid on juba näidatud ning veelgi rohkem leidub mitme ekraaniga seadmete uudiseid. Mõnel juhul on lisaekraaniks muudetud puuteplaat, teisel aga paigutatud täiendav kuva klaviatuuri kohale. Veel on näidatud ka raamatuna lahti klapitavat tahvlit ja mitmeid muid sellelaadseid seadmeid.

Just ebatraditsiooniline ekraanilahendus on see, mis kõiki neid aparaate ühendab. See viimane omakorda aga nõuab parimaks toimimiseks ka ebatraditsioonilist tarkvara ja siin tulebki mängu Windows 10X.

Ehk Microsoft tahab olla kui mitte paar sammu tootjatest ees, siis vähemalt nendega sama kaugel ja pakkuda võimalikult vara mitme- või volditava ekraaniga seadmetele, ka vastavat tarkvara.

 

Mis on uut?

 

Esiteks saab Windows 10X visuaalselt selline, et ta oleks sobiv mitmele ekraanile. Olgu need lisaekraanid siis suured või väikesed või paiknegu kus tahes. Operatsioonisüsteemi ülesanne on neist „aru saada“ ja nendega arvestada. Seega saab kasutaja lisandunud ekraanipinda võimalikult hästi ära kasutada ning enda tarbeks tööle panna. See saab juhtuda ainult siis, kui tarkvara ennast vastavalt optimeerib. Avaneb õige resolutsiooniga, õigel ekraanil ning toetatud on ka näiteks mingi konkreetse programmi kuvamist nii, et „peaaken“ on näha ühel ekraanil ning sama programmi kasutamiseks vaja minevaid „nuppe“ näidatakse teisel.

Teiseks on väidetavalt muudetud rakenduste töötamise loogikat. Täpsemalt öeldes on need nüüd Windowsist endast rohkem eraldatud. Seega sügaval operatsioonisüsteemi sees istuvad rakendused on lahti seotud muudest programmidest. See peaks kokkuvõttes muutma kogu süsteemi kiiremaks ja stabiilsemaks. Samuti lüheneb nii käivitusaeg. Lisaks mõjutab see positiivselt ka turvalisuse poolt, sest programmid asuvad Windowsist endast eraldi ning kui nendega midagi juhtub, siis operatsioonisüsteem ise jääb suurema tõenäosusega mõjutamata.

Kuna operatsioonisüsteem on siiski veel ilmumata ja ka seda kasutavad seadmed alles pigem erinevate näituste eksponaadid, võib palju veel muutuda ning lisanduda. Samas aga on hea teada, et Microsoft on teema fookusesse võtnud ja seega võime oodata, et kui erilisemate ekraanilahendustega seadmed ükskord müüki hakkavad jõudma, on ka nende tarkavara selleks valmis.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."