Kuidas Google Chrome’i mälukasutust vähendada?

#Chrome
2 min lugemine

Kuigi Google Chrome on tänapäeval ilmselt kõige populaarsem veebilehitseja, siis on Chrome’i mälukasutus saanud legendaarseks. Chrome lihtsalt õgib operatiivmälu.

 

Ehkki oma roll on siin kasutajate harjumustel. Nimelt käsitleb Chrome iga avatud vahelehte ehk tääbi kui eraldiseisvat protsessi ning selle käimashoidmiseks on mõistagi vaja mälu ja ka muid ressursse. Tääbid on aga väga mugavaks võimaluseks hoida avatud lehti käepärasena ning keskmiselt on igal kasutajal avatud 10-20 tääbi. Probleemid mäluga aga muudavad arvuti töö talumatult aeglaseks ning avavad ukse ka teistele probleemidele. Õnneks on Google aga sellele lõpuks lahenduse leidnud uue funktsiooni Memory Saver abiga. Memory Saver lihtsalt lülitab inaktiivsed tääbid nö välja ning kokkuvõttes peaks kasutatava RAM-i hulk kahanema umbes 30% võrra.

Ehkki Memory Saver saab ametlikult saadaval olema alles mõne nädala pärast, siis üsna töötkindlat versiooni saab kasutada juba praegu. Selle proovimiseks tuleb oma Chrome’i aadressiribale kopeerida chrome://flags/#high-efficiency-mode-available ning klikkida seal Default, seejärel valida Enabled ning viimasena Relaunch ehk siis teha veebilehitsejale restart. Peale rakenduse restarti ava selle sätted ning sa näed seal uut Performance alajaotust, mille all nüüd Memory Saver elab. Lülita see sealt sisse ja asu uut funktsiooni kasutama. Kui on mingeid vahelehti, mida sa tegelikult inaktiivseks muuta ei soovi, siis saad need sinna nimekirja lisada. Iga kord, kui sa liigud tagasi inaktiivsele vahelehele, siis teatab Chrome sulle, kui palju mälu sa selle inaktiivseks tegemisel säästsid.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."