Meie telefon teab meie kohta tihtipeale rohkem infot, kui näiteks meie partner, vanemad või teised pere liikmed, sõpradest-tuttavatest rääkimata. Ning mõistagi teavad ka nemad ise seda, mistõttu võivad nad telefoni vastu ebatervet huvi üles näidata. Eriti siis, kui me ise seda ei tea, näiteks magades või telefonist eemal viibides.
Usaldamatusel võivad olla mitmed põhjused, mille üle otsustamine pole hetkel meie asi, aga näiteks partneri puhul võib see süüdata nii mõnegi ohutule. Telefoni sisule ligipääs pole keeruline, kui varem on näiteks mingil süütul põhjusel jagatud parooli, samuti on üsna lollikindel kasutada magava inimese sõrme sõrmejäljesensoril. Kui on mingil põhjusel alust kahtlustada, et keegi tutvub näiteks kasutaja uneajal tema telefoni sisuga, siis selle tuvastamiseks on üsna lihtne võimalus nii iPhone’i kui Android-telefoni jaoks. Nii leiab näiteks iPhone akukasutuse või Screen Time all kellaajaliselt milliseid rakendusi on millal ja kui kaua kasutatud. Androidi puhul leiab selle Digital Wellnessi alt.
Mõned rakendused töötavad mõistagi ööpäevaringselt ka taustal täiesti süütutel põhjustel. Kui aga keegi on öösel kell kolm kasutanud näiteks 20 minuti jooksul Gmaili, lugenud sõnumeid, tutvunud Facebookiga või vaadanud fotosid, siis on alust otsida oma lähikonnast liigse uudishimu all kannatavaid tegelasi.