Särtsu täis miniautoga linnas ja ümber linna

#elektriauto #keskkonnasõbralik
6 min lugemine

Mida ette võtta, kui ühel kaunil märtsikuu päeval saad kätte Volkswagen elektriauto e-up! võtme ja raadiost mängib Tanel Padari lugu „ Võta aega veidi ringi vaadata. Veel ei ole hilja jõuab elada“. Sel juhul tulebki lähtuda laulust ning vaadata, kuhu rattad viivad ning rool juhib.

 

Müügisaali info

 

Volkswageni vaates on tegemist juba teise elektriauto põlvkonna mudeliga. Esimene põlvkond oli toomises aastatel 2013 kuni 2019 ja siis oli mudeli nimeks E-up. Autos oli 18,7 kWh aku, mis lubas läbisõiduks vaid 160 km (NEDC järgi). Teist põlvkonda esitleti 2019 aasta septembris. Uueks nimeks sai e-up!, aku mahtuvus kasvas pea kaks korda, olles nüüd 32 kWh ning sõiduulatus kasvas lausa 260 kilomeetrini (WLTP järgi).  Ka muutusid garantii tingimused kasutajale soodsamaks – 5 aastat või 100 000 km autole ning akule lausa kaheksa aastat või läbisõiduni 160 000 km.

Ja kliendihaldur Kristjanilt sain teele kaasa veel kaks soovitust. Esiteks, et reaalne läbisõit täislaetud akuga, kui õues on vaid paar plusskraadi, on ca 25% väiksem kui lubatud. Ja teiseks, et autos on kolm sõidurežiimi – normaalne, e ja e+. Neist e piirab maksimaalset kiirust ning kiirendust ja ei mõjuta kasutaja mugavust. Ning e+ režiim lülitab auto täielikult säästurežiimile – elektrienergiat saab kasutada vaid liikumiseks, salongi küte ja muusikakeskus lülitatakse välja.

 

Salong ja lustikummut

 

Volkswagen e-up!, baashinnaga 19 990 eurot, on üks soodamaid elektriautosid. Ja kui õnnestub saada Keskkonnainvesteeringute Keskuselt veel ostutoetus, muutub auto hind veel 5000.- euro võrra soodsamaks. Ja siis tasub kindlasti mõelda juba lisavarustuse hinnakirjale, kus 380 euro eest saab Talvepaketi, mis sisaldab istmesoojendust ning ka soojendusega esiklaasi. Kindlasti soovitan juurde ka 114.- eurost helisüsteemi Plus, mis asendab baasvarustuse kaks kõlarit kuuega.

Kui teised autotoojad püüavad autodesse ära mahutada üha uhkemaid ja suuremaid multimeedia ekraane ning peitnud paljud juhtnupud selle sama ekraani menüüsse, siis e-up! on jäänud traditsioonilise nupust juhtimise juurde – istmesoojendus, esiakna soojendus, AC kliima – palun – kõik on üheselt silmaga nähtav ja sõrmega valitav.

Ja nüüd jõuame lustikummuti juurde. Nutitelefon ühildub esimesel katsel meediakeskusega üle Bluetooth ühenduse ning esiustes olevad kõlarid mängivad telefonis olevat Spotify heli. Ka kõnede register ning kontaktid leivad kiirelt tee keskusesse. Kuid millega ma esimesel hetkel rahul ei olnud, oli heli kvaliteet. Ideaalne juturaadio heli ja muud ei enamat. Veidi heliseadetes otsimist ja lubades BT ühenduse helinivooks Load, ilmusid helisse ka bassid ning ka kõrged helid said täiendust. Ühesõnaga muusika!

Telefoni jaoks on keskuse kohal lihtsalt hoidik koos USB laadimispesaga. Nii, et Waze või Mapsi järgi navigeerimine jääb ikka nutiseadme ekraanile. Kindlasti tasub vaadata ka autosse lühem laadimiskaabel, et pildil olevat kaablipusa vältida.

 

 

Infoekraani on integreeritud ka tagurduskaamera pilt. Ja vaatamata ekraani väiksusele, on selle pilt igati kvaliteetne ja mis kõige olulisem – kaamera ei vajanud terve ringsõidu jooksul kordagi puhastamist. Tubli inseneritöö!

 

Linnaautoga maanteel

 

Iste paika, rool paika, AC kliima 22 kraadile ja sõit alaku. Et saaks nii linnas kui linnast väljas veidi ringi vaadata. Ja kiigates läbi rooli paistvat teavet, siis peaaegu täis akus jagub energiat, et sõita üle 200 kilomeetri.

 

 

Nii saigi plaani võetud teekond, et ühildada huvi (kuidas ja kui kaugele sõidab elektriauto) ja hobi ( Eestimaa kihelkondade kirikud Google Mapsi kaardile). Peale väikest ringi Tallinnas ja Rahumäe teel eelmise sõidukorra indulgentsi lunastust, saigi suund võetud läbi Rannamõisa Paldiski peale.

 

 

Uus ja vana koos. Huvitav fakt Paldiskist, et nii Nikolai kirik kui ka Püha Georgi kirik on ehitatud ilma sihvaka kellatornita.

Väike e-up! istub väga hästi teel, neelates teekonarused sõitjat salongis raputamata. Ja täpselt sama moodi saab pisiauto hakkama ka augukestega asfaldis. Ei midagi pehmet ja õõtsuvat, ega ka jäika ja raputavat. Ja kuigi olemuselt linnaauto, saab e-up! hakkama ka maanteesõiduga. Ja möödasõit maanteel veoautost on elektriautoga jätkuvalt sujuv ning kiire.

Sõiduringi kaugeimasse punkti Harju – Ristile jõudes oli selja taha jäänud 93 kilomeetrit, sõiduulatust alles 106 km ja keskmine energiakulu 16,8 kWh/100 km kohta. Elik kõik kilomeetrid, mis autosse istudes lubatud olid, olid olemas. Ring ümber kiriku tehtud, pildid Google Mapsi jäädvustatud ja oligi paras aeg suund uuesti Tallinna peale võtta.

 

Isekas rool ja jälle need kaablid

 

Keilas kella ja akuenergia jääki silmitsedes oli selge, et veel jõuab ja nii sai plaani võetud veel väike kohvipaus ja laadimine Jüri Alexela tanklas.

Ja tee sinna viis läbi osaliselt remondis oleva Tallinna ringtee. Ja seal see juhtuski, just kõrge liivaseina kõrval. Ootamatult otsustas auto ise ennast juhtima hakata ja rool pööras autonina päris järsult vasakule. Ehmatus oli päris suur. Õnneks olid mõlemad käed roolil ja seekord jäi minu jõud autojõule peale ning e-up! jäi kenasti teele.

Siin kohal pean andma täiendava selgituse. Nimelt on e-up! varustatud sõiduraja hoidmise abilisega Line Assist ning selle hetkeni oli abiline toimetanud äärmiselt diskreetselt. Toimetades kiirusel 60+ km/h ja seni vaid õrnalt korrigeerinud minu poolt valitud sõidutrajektoori. Ja seda kummalisem ongi see, et antud kohas puudus teekatte märgistus sootuks. Miks abiline nii järku ja mille järgi otsustas ise juhtima hakata?

Jürisse jõudes oli sõiduulatust alles 45 km ning paras hetk panna auto veerand tunniks laadima. VOLT-i 22 kW laadijast peaks selle ajaga energiat vahetama 5,5 kWh, mis teoorias annab sõidulisa 40 km.

 

 

Reaalsus oli aga teine – 21 minutiga vahetas energiat vaid 2,5 kWh elik 20 lisakilomeetri jagu. Tõde selgus autot tagastades. Nimelt oli autos kaks laadimiskaablit. Üks tavalise 230V otsikuga (2,3 kW), mis sobib ajutiseks laadimiseks ja teine avaliku laadimispunkti või koduse laadimisjaama tarvis, kuid maksimaalselt 7,2 kW võimekusega. Nii juhtuski, et aku sai 22 kW asemel vaid 7,2 kW laadimisvoolu. Kasutades CCS kiirlaadijat, saab aku 80% täis vaid tunniga.

 

Tagasi linnas e ja e+

 

Kui sõiduulatust jääb vähem kui 50 km, lülitub automaatselt tööle e-režiim. Huvi pärast sai võrreldud kohapeal seistes, kui suur on auto energia omatarve erinevatel režiimidel. AC kliima sees, päevatuled põlemas, Spotify mängimas ning mobiil laadimas – tulemuseks 1,8 kW e-režiimil. Lülitades sisse e+ režiimi, jäi raadio vait ja ka AC lülitas end välja ning energiatarve langes 0,4 kW. Vahe on pea viiekordne!

 

Kokkuvõte

 

Volkswagen e-up! on ideaalne linnasõidu auto – vaikne ja nutikas. Väikeautoga (pikkus vaid 3,6 m) leiab kergelt sobiva parkimiskoha. Sõites igapäevaselt kodu-töö-kodu, jagub akudes energiat terveks töönädalaks. Linnas aitab energiat kokku hoida nelja astmeline pidurdussüsteem. Ja e-up! kulgeb mugavalt ka maanteel. Ainult hoidke käed roolil!

 

 

Lõpetuseks veel mõned arvud:

Teekonna pikkus oli kokku 183 kilomeetrit, sellest 80% linnast väljas ja akus voolu alles 32 kilomeetri läbimiseks.
Keskmine kiirus 47 km/h ning keskmine energiakulu 15,6 kWh/100km.

Viimane on küll suurem kui tehase poolt lubatud 12,7 kWh/100km, kuid siiamaale minu ökonoomseim tulemus.

 

 

 

 

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»