Urisevad serveriruumid kaovad ettevõtete keldritest peagi unustusehõlma

#Andreas Simsel #IT #pilvelahendus #serveriruumid
4 min lugemine

Vanade IT-lahenduste vahetumine uute vastu vajab kinnistunud mõttemustrite muutust, kuid tasub ennast ära, kirjutab Telia IT valdkonnajuht Andreas Simsel.

 

Paljudel klientidel on endiselt serveriruumides alles infrastruktuur, kus hoitakse ettevõtte või asutuse olulisi süsteeme ning tarbitakse sellega koos Telia haldus- ning ressursiteenuseid. Küsimus on aga selles, kuidas traditsioonilisest kliendi majasisesest serveripargist liikuda edasi tänapäevasemate pilve- ja konteinerpõhiste lahenduste juurde.

Simseli sõnul on suurtel ettevõtetel lisaks pilvepõhistele lahendustele vajadus säilitada oma andmeid ka lokaalselt. „Konteinerid peavad töötama käsikäes nende samade traditsiooniliste serverikeskkondadega, kus on võrk, andmesalvestus jms. Probleemseks osutub tavaliselt see, kui pole tagatud traditsioonilise infrastruktuuri ja konteinerpõhise süsteemi haldus ja töökindlus tervikuna. Arendaja poolt üles seatud keskkonna mittetoimimisel sekkutakse alles probleemi tekkimisel. Ja see on koht, kus Telia saab aidata nii avalikku kui ka erasektorit,“ selgitas Simsel.

Uued rakendused kolivad pilve ja konteineritesse

Paljud kliendid alles n-ö katsuvad varbaga vett ja püüavad aru saada, mis see konteineripõhine lahendus on. „Telial on selliste teenuste pakkumiseks ehitatud korralik infrastruktuur ja opereerimismudel, meil on ressurssi nende lahendustega kaasnevate väljakutsetega tegelemiseks,“ kinnitas Simsel.

Tema hinnangul kaovad urisevad serveriruumid ettevõtete ja asutuste keldritest järk-järgult. Ta toob näiteks, et ettevõtted, kes arendavad suuremaid süsteeme, teevad uued rakendused kohe pilve- või konteineripõhistena.

Selliste teenuste pakkumine on loomulikult põhjalikult reguleeritud, peab vastama seadustele ning kulud peavad olema kontrolli all. „Pilvepõhisele teenusele üle minnes unustatakse aga sageli ära, et see on piltlikult öeldes kellegi teise server, aga lihtsalt kusagil mujal. Ikka pead sama moodi süsteemi disainima, haldama ja igapäevaselt üleval hoidma, et ärirakendusele vajalikku teenustaset hoida,“ rääkis Simsel.

Sage probleem on seegi, et näiteks lahenduse võrguseaded seadistatakse poolikult või pole see õigesti kooskõlastatud teiste IT osapooltega. „Tehakse valmis näiliselt sobiv keskkond ja arendatakse kliendi töösüsteemid sinna peale, aga see on kas kooskõlastamata või ad hoc vajadusepõhiselt püsti pandud ja ei mängi tulevikus tsentraalse IT-ga kokku,“ nentis Simsel, lisades, et kogu ettevõtte IT-turvalisuse, läbipaistvuse, riskide ja kuluhalduse tagamiseks tuleb seda kõike vaadata tervikuna, olles võimalikult lähedal ärikriitilistele rakendustele.

Vastutuse saab anda ka majavälisele partnerile, kes tagab kindla teenuse toimivuse. Eesti inimene on väga umbusklik ja see, mis on padjapüüri sees, tundub olevat kõige kindlamas kohas. Sama kehtib ka IT-s – paljud hoiavad servereid ikka oma keldris, sest pilvelahedus on justkui midagi umbmäärast, mida ei saa käega katsuda. Tegelikult on selle keldris asuva serveri poolt pakutava teenuse jätkusuutlikkus ja töökindlus madal, aga juurdunud mõtteviis on visa muutuma.

Kogemustega inimesed kui suurim väärtus

„IT-teadlikkuse kasv peab jõudma ka ettevõtete juhtideni,“ rõhutab Simsel. „Suuremates ettevõtetes, kus IT-juht on ka juhatuse liige, on juba aru saadud, et maailm on muutunud.“

Konteineripõhisesse maailma liikumine haakub ka hübriidpilvega, mis on keskkond, kuhu saab kokku koondada ettevõtte poolt kasutatavad erinevad rakendused ja pilveressursid ning neid mugavalt ühest kohast hallata. Nii on ettevõttel olemas hea ülevaade oma IT-süsteemidest ja neid saab ühest kohast juhtida.

Telia investeerib märkimisväärselt nii infrastruktuuri kui ka inimestesse. „Kompetents on suur teema – mida keerukamatesse lahendustesse läheme, seda vähem on Eestis kompetentsi,“ märkis Simsel. Näiteks suure võrgu arhitekte võib Eestis lugeda üles ühe käe näppudel ja nendest kaks töötab Telias. Sama on ka muude keerukamate lahenduste puhul. Neid, kes saavad aru, suudavad disainida ja lisada sinna edukalt ärilise dimensiooni, on ikkagi vähe.

Simseli kinnitusel on IT-s usaldus kõrgel kohal. „Kui lubame, et süsteemi töö taastame kahe tunniga, siis nii see ka on. Kui lubame, et sinu andmed on kahes kohas korraga salvestatud, siis nii see ka on,“ ütles ta. Ning vajadusel tuleb ka vastutada. „Kui kliendi süsteemis toimub meie tõttu andmekadu, siis me selle ka kompenseerime. See on turvatunde küsimus“.

Näiteks selleks, et teenusele ööpäevaringset tuge tagada, on vaja vahetustega tööle panna minimaalselt viis inimest. Selleks, et keegi piisava kompetentsiga oleks kogu aeg teadlik sinu asjadest ning oleks võimeline vajadusel operatiivselt intsidente lahendada. Ja see ei pruugi alati olla kõige odavam teenus. Samas pole kliendil endal ööpäevaringset võimekust majanduslikult otstarbekas välja töötada ega ka tihti kompetentside lisamise poolt võimalik.

Telial tekib efektiivsus mitmetele klientidele sama teenuse pakkumisel ning teenuse pakkumisel ressursi otstarbekamal kasutamisel. „Näen, et mingid tavapärasemad ning vähemat kompetentsi vajavad funktsioonid kaovad, suurematel ettevõtetel on võimalik anda neid ka Eestist kaugemale, näiteks Indiasse. IT puhul peab inimressurss olema kõrge kvalifikatsiooniga,“ nendib Simsel.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.